"Kõik minu lähedased on alati teadnud, millega tegelen. Ma pole seda kunagi varjanud. Vastupidi, ma olen lausa välja hüüdnud, et olen strippar. Armastan väga oma tööd," lausub Radarile Tartu endises ööklubis Pattaya esmakordselt tantsides riided seljast heitnud naine.

Reisihimuline Julia on lisaks Eestile töötanud ka Itaalia, Norra, Belgia, Soome ja Prantsusmaa striptiisiklubides.

"Itaalia on meeste koha pealt kõige kohutavam maa. Sinna ei läheks ma enam iial tagasi," kinnitab Julia. "Eesti mehed meeldivad mulle väga. Nad ei ropenda, on enamasti kultuursed ja haritud, ning teavad, et tüdrukutele tuleb ka kingitus teha."

Olgugi, et aastad pole Eesti striptiisiklubidele kerged olnud, ei soovi Julia veel muule ametile mõelda. "Hetkel teenime üle kolme korra vähem kui Tartus alustades. Siis teenisime 20-25 000 krooni nädalas. Nüüd on sellise raha teenimine võimatu," kinnitab Julia. "Selles on süüdi ka Eesti seksitööstus. Milleks maksta privaattantsu eest 55 eurot, kui 50 euro eest pakutakse kuskil korteris seksiteenuseid!"

Julia peab enda tugevateks külgedeks suurepärast tantsuoskust, mida lihvib iganädalastel postitantsutreeningutel, korralikku füüsilist vormi ning suhtlemisoskust. "Muidugi palutakse mult kui mitte iga mehe poolt, siis üle ühe, raha eest intiimteenuseid osutada. Siis tuleb meestele ilusti selgeks teha, et nad selle raha eest mulle midagi muud soetaksid."

Ise Julia raha eest kunagi seksiteenust pakkunud pole: "Mul ei ole selleks kunagi mingit vajadust olnud. Mul ei ole kunagi olnud vaja hommikuti ärgates mõelda, et kust ma endale tänaseks toiduraha saan või mille eest riideid ostan. Kui mul kunagi peaks tekkima selline olukord, kus mul muud midagi üle ei jää, siis võibolla oleksin nõus seda tegema."

Hoolimata sellest, et Juliale endale oma töö üle kõige meeldib, ei soovita ta seda kõigile. „Neid naisi on halb vaadata, kes teevad seda ainult raha pärast. Neil on võibolla kümme last ja alkohoolikust mees ja neile endale see töö ei meeldi. See paistab välja ja mehed annavad neile raha kahetsusest. Minu meelest pole midagi hirmsamat, kui kahetsusest raha saada.“