Andres, palun räägi oma filmimaailmast! Sa oled orbiidile lennanud alles praegu, ent küllap oled tööd teinud selle nimel juba pikalt-pikalt.

Jah, on olnud palju hetki, mil olen mõelnud, et arvuti taga monteerides on aega veedetud tõesti veidi liiga palju. Nimelt oleme me Aruniga teinud igasuguseid projekte juba põhikoolist saadik ja see hulk asju, mis me kokku oleme keevitanud on täitsa suur. Lihtsalt avalikkuse ette pole need eriti jõudnud.

Kuid nüüd jõudis ja veel eriti edukalt, sest 35 000 eurose eelarvega ühte action-filmi vändata ei ole just lihtne ülesanne!

Kogu see vaev ja tegemine on tõesti end ära tasunud, sest filmi kinno jõudmisega tunneme, et kõik magamata ööd on olnud asja eest! Natuke on tervisest kahju, sest trennitegemine on tihti jäänud tagaplaanile, magamatus on teinud kurja ja vaba aega pole üldse, kuid mis ma ikka vingun, nüüd ongi hea uus eesmärk silme ette võtta!

Kust Sa võtad jõu ja energia? Ära alahinda oma noorust ja saavutusi, sest te oletegi koos Aruniga praegu läbi aega de kõige nooremad režissöörid.

Eks meil on jah olnud parasjagu õnne ning toetust sõprade ja perekonna näol. Tegelikult suure tänu olengi ma võlgu just neile, sest olen seetõttu saanud tegeleda selle alaga täpselt nii ajamahukalt kui vaja. Ilma perekonna moraalse ja finantsilise toetuseta poleks olnud mul võimalik ei Balti Filmi ja Meediakoolis käia ega Barcelonas aasta aega õppida. Ma olin küll kogunud ise parajal hulgal raha selle jaoks, kuid sellest poleks piisanud.

Kuidas sa Tenfold Rabbiti ja filmi tegemise kõrvalt veel koolis käia jõuad?

Vot sellest ongi kahju, et filmi tõttu pidin ma jätma oma õpingud Barcelonas pooleli ja arvatavasti ei ole see väga tõenäoline, et ma seal jätkan, sest aasta vahele jätmisega kaotasin ka 7500 EUROse stipendiumi. Aga nagu enne ütlesin, aeg on edasi läinud ja uued eesmärgid ootavad täitmist!