Kuigi faktiliselt oli toona võtteplatsil toimunu teada juba aastast 2007, mil Schneider toimunust avalikult rääkis, kirjutavad maailma juhtivad meelelahutusväljaanded hirmsast kokkumängust alles nüüd.

Aastal 2013. tunnistas režissöör Bertolucci ka ise, et mängisid meespeaosalise Marlon Brandoga noore näitlejanna seljataga kokku, et vägistamisstseen tuleb, kuigi seda käsikirjas polnud.

"Olin Maria vastu kohutav, sest ei öelnud talle, mis meil plaanis on. Sest ma tahtsin tema reaktsiooni päris tüdrukuna, mitte näitlejannana. Tahtsin, et ta tunneks end päriselt alandatuna," ei teinud režissöör saladust, et väärkohtlemine oli sihilik.

Mis teevad asjalood eriliselt võikaks, on stseeni üksikasjad: toona 48-aastane Brando imiteerib stseenis filmi kangelanna vägistamist anaalselt, kasutades libestina võid. Bertolucci tunnistas, et Schneider ei suhelnud temaga pärast filmi enam kunagi, kuna vihkas teda juhtunu pärast. Brandoga jäi ta aga sõpradeks, kuigi pärast filmi pikalt juhtunust omavahel ei räägitud. Schneider jätkas küllalt eduka näitlejannana, kuid ei teinud enam eales ühtegi alastistseeni ning pühendas end naisnäitlejate töötingimuste parandamisele.

"Seda stseeni polnud filmi käsikirjas. Tõde on see, et see oli Brando idee. Nad rääkisid mulle, mis saama hakkab, alles võtteplatsil ja olin väga vihane. Oleksin pidanud helistama oma agendile või advokaadile, sest näitlejat ei saa sundida tegema midagi, mida pole käsikirjas. Siis ma ei teadnud seda. Marlon ütles mulle: "Maria, ära muretse, see on kõigest film." Kuid stseeni ajal, kuigi vägistamine ei toimunud päriselt, nutsin päris pisaraid. Tundsin end väga alandatuna ja kui aus olla, siis ka vägistatuna nii Brando kui ka Bertolucci poolt. Pärast stseeni ei lohutanud mind keegi ega palunud vabandust. Õnneks tegime stseeni vaid ühe korra," pihtis Schneider, kes suri aastal 2011 Pariisis, olles 58-aastane.

Asjaolu, et noort näitlejannat sedasi ära kasutati, on välja vihastanud ka mitmeid staare ja kuulsusi:

Filmis tõmbab noorukest korterit otsivat Jeanne’i (Maria Schneider) ameeriklasest Pauli (Marlon Brando) poole, kes on masenduses pärast oma naise enesetappu. Naine allub mehe intensiivsusele ja tungidele, kogedes selles omamoodi vabastavust, kõledast korterist saab nende privaatne ning anonüümne tsoon, kus kehtivad üksnes iha reeglid - nõnda, afektiivselt traumat ületades vabaneb painest ka mees.

Omal ajal skandaalne film keelati oma vastuolulisuse tõttu mitmetes riikides koguni ära, ent ometi teenisid Brando ja Bertolucci ära Oscari-nominatsioonid.