Näitlejaduo Joseph Gordon-Levitt ja Zooey Deschanel esitlevad keemiat, mida meist igaüks suuremal või vähemal määral on kogenud. See keemia ei ole sugugi ainult positiivne.

Ootusi eirav on filmi juures tema osaliste realistlik olemus. Hollywoodilikule armuloole, milles USA megafilmid süüdi on, ei ole praktiliselt üldse ruumi jäetud.
Film ärritab pidevalt oma õhkõrnade, argiste ja pealtnäha tavaliste hetkedega. Need hetked omandavad üha enam tähendust ja siis saabuvad lõpud ja algused, nagu eluski.

Värskendav on see, et tegelased viibivad Los Angeleses, mitte tüüpilise USA linnaromantika keskpunktis New Yorgis.
New York pakub kinolinal aina seks-ja-linnalikku üksteisest lähedalt möödumist. Los Angeles näib sisaldavat pisut teistsuguseid inimesi, kelle iseloom on eurooplasele südamelähedasem.
Kui julgeks minna, siis nimetaks "500" kõige elulähedasemaks USA-s valminud romantikafilmiks üldse.

Kui ohkida, siis tehnilise külje pealt. Mis värk on nende rappuvate käsikaameratega? Ausalt, närvilisust ja pinget saab mõnikord ka teistmoodi lisada.
Uskuge filmimehed-naised, publik plaksutaks ka vana hea klassikalise statiivil ilutseva kaamera peale. Lihtsalt selle pärast, et vanad head nipid tegijail veel käpas!

Üllatavat PÖFFi!