"Loomulikult polnud meist kumbki nii peen, et oleks lõunatunnil sööma minnes grimmi maha võtnud," jutustab Kark Õhtulehe veergudel loo, kuidas nad panid ühe Karksi-Nuia kohaliku uskuma, et ta näeb tonte.

"Et söögiajani oli veel aega, istusime Urmasega pargipingile oodet võtma. Korraga tuli otsejoones meie kõrvale üks viimase veerandi peal alkohoolik ja korkis oma õllepudeli lahti. Kui esimene kõva kulin juba hinge all oli, lõi ta erutusvärinaga oma silmad lahti, nägi meie nägusid, raputas pead ja pani kibekiiresti silmad kinni tagasi," kirjeldab Tõnu Kark ehk Mõhk episoodi, mis teda endiselt naerma ajab.