„Tegu ei ole Kanal 2 eksitusega, vaid minu ja Kaisa omapoolse sooviga saate viimaseid hetki põnevamaks muuta,“ ütleb saatejuht Publikule.

„Tuletan meelde, et edasipääsejaid loetakse ette juhuslikus järjekorras – mitte vastavalt sellele, kes on saanud kõige rohkem hääli. Õige on see, et tegelikult viimase kahe paari kohta ei tohiks see juhuslikkuse printsiip laieneda – nemad on need kaks paari, kes on saanud kokkuvõttes kõige vähem hääli. Aga sageli maandab see saate lõpuminutite pinge enneaegselt maha. Kui ikka lõpupaaride hulka jääb üks nõrk paar ja üks väga tugev paar, kelle väljalangemist pole eriti karta, siis kaob ju põnevus ära.“

Kas matemaatika või dramaatika?

„Minu ainus eesmärk on, et saate lõpp oleks pingeline,“ selgitab Mart Sander. „Kanal 2 edastas meile paberi, millel Nastja oli märgitud esimese või teise järgmisse saatesse edasi pääsejana. Kuna kohtunikelt oli ta saanud kõige vähem punkte ja televaatajad – ega ka mina – ei tea, kui palju hääli keegi konkreetselt vaatajatelt saanud on, oleks minu meelest nende kohene „vabastamine“ olnud tõsiselt pinget alandav."

Ta ütleb, et võttiski seetõttu endale õiguse jätta Nastja ja Marko seisma valgusvihku ning luua sellega veidi dramaatilisem õhkkond. "Minu meelest see õnnestus. Vabandust, kui see otsus tõesti kedagi solvas või ebavajalikke pingeid tekitas. Aga hääletustulemust see ju ei muutnud.“

Mart Sander ei saa täpselt aru, miks see väike intsident esikaaneuudiseks on kujunenud.

„Minu meelest on tegu ikkagi mänguga – ma ei mõista, mis sellest kõigest nii palju jahuda on. Praegu on tunne, nagu ma oleksin presidendivalimiste tulemusi võltsinud,“ ütleb ta. 

Kellega on salalepingud?

Lisaks sai Sander produktsioonifirmalt kurjustada ka seetõttu, et mainis üht ravimifirmat, kes jättis talle Estonia teatrisse rohtudega koti.

„Ausõna, mul ei ole nendega mingit lepingut ja Kanalil ka vist mitte,“ ütleb Sander. „Kaisa küsis publiku hääli mainides ka minu hääle kohta ja ma lihtsalt tahtsin neid daame tänada, kes mu tervise pärast mures olid. See tundus kuidagi inimlik vestluse osa. Ma ei oska ilmselt mõelda nagu reklaamijuht – et kui palju raha saaks sisse kasseerida, kui mõnda toodet nimetad. Edaspidi kontrollin ennast rohkem!“

Naljatamisi lisas saatejuht, et võtab vastu igasuguseid kingitusi mis talle tehakse, eelkõige vana kunsti. Kuna Sander on ka kunstikaupmees, kelle Sakala tänaval paiknevas galeriis saavad kunstisõbrad näha ja osta eesti ja baltisaksa kunsti, siis ilmselt oli ka selles naljas oma tõetera?

„Nii ta on,“ muheleb Sander. „Ikka ostame inimestelt kunsti kokku. Olen selle töö käigus tutvunud paljude huvitavate vanade daamidega ja leidnud põnevat kunsti, mis on aastaid kusagil seinal tolmunud, ent toob nüüd omanikule sisse korraliku lisaraha vaeste aegade üleelamiseks. Tõepoolest, kunsti võib mulle pakkuda ka keskööl!“