"See kõik oli ju nähtud. Ma ei jaga Keskerakonna ega Edgar Savisaare poliitilisi veendumusi, kuid inimesena on ta tore. Ja just inimest ma selles dokumentaalfilmis ei näinud," kurdab Kallast, kes on ise suur dokfilmide austaja.

"Ta istus seal kohvitass käes ja oli valmis küsimustele vastama, kuid mida ei olnud ega tulnud, olid küsimused. Ma oleksin soovinud üht-teist teada tema lapsepõlvest ja tal on ju endal lapsed. Selle dokfilmi oleks teinud inimlikumaks, kui tema lapsed oleksid sõna saanud. Kasvõi paar lauset tütar Rosinalt," leiab Kallast.

Kui dokfilmi nimi on "Edgar Savisaar. Hetked ja arvamused", poleks ju palju paari hetke ja arvamust tema lastelt saada. Kombeõpetaja meelest tegid filmitegijad kehva töö.

"Sellel filmil oleks olnud võimalus näidata Savisaart inimesena, kuid nüüd kujutati teda ikka kui poliitilist monstrumit."

Kiidusõnu jätkub Kallastil aga Vilja Savisaarele. "Ta oli väga soliidne. Tal oleks palju rääkida olnud, aga ta teab, mida öelda. Seda filmi vaadates jäi mulle mulje, et Edgar Saavisaar armastas Viljat väga ja talle oli ikka väga suur löök, kui nad lahku läksid."