Saate viimases osas avanes lõpuks võimalus soost välja saada: poliitikuid saadeti päästma kohver, kus oli suure joovastuse vallandanud must leib ja raadiosaatjad, kaks sõjaväekonservi, kompassid ning kaardid. Kõht täis, tuli asuda teele soost välja. Raadiosaatja kaudu saadi päästekeskusest juhised, kuhu ja kuidas edasi liikuda, kuid keegi poleks aga osanud arvata, kui keeruliseks see tegelikult osutub. Nimelt ei olnud kumbki meeskond valmistundu vanade kompasside iseärasusteks ning nii läks soost väljumine vaevaliselt. Mihhail Korbi "koalitsioon", kuhu kuulusid Yoko Alender ja Marko Pomerants, sai ülesandega hakkama aga edukamalt ning jõudsid sihtpaika varem. 

Martini Helme juhtimisel liikunud koalitsioon, kuhu kuulusid Liina Raud ja Kristiina Ojuland, sattus omadega aga täitsa rappa mis rappa. Vihane ja tüdinud Liina Raud hoidis end vaevu vaos ning Kristiina halas, et polnud moraalselt valmispõlvini märjaks saama. Nimelt tähendab kompassiga talvises metsas paari kraadiga eksimine juba kilomeetrite pikkust ekslemist. Lõpuks tunnistas Helme grupp, et vajab konkurentide abi ning käiku lasti eelmises saates valmistatud hädised plekist viled. Lõpuks aitasid kõiki hädast välja Miša loomupäraselt imelised vilistamisoskused. 

Individuaalülesandena tuli osalistel pimeduse saabumiseks valmistada endile käepärastest vahenditest tõrvikud. Tõrviku valmistamiseks immutasid nad puuvillase riide kaltsud õliga läbi ja seidusid roigaste otsa. Tõrvikud valmis, asus kogu punti juhtima Yoko. Kõige kogenum matkamees Pomerants hoidis kogu lõpuretke tagasihoidlikult ja vaikselt omaette ning tassis prügi seljas. Huvitaval kombel satub juhtimine taas Martin “Hullunud Kompass” Helme kätte. Kristiina on valmis kasvõi hargnema, aga Helme suunda ta ei usalda. Liina hoiab end jõuga vaos ega mölise, kuigi sisemus keeb ja väljas pimeneb. Koos valgusega kaob kogu grupi usaldus Helme vastu ning raudse rahuga Marko valvab, et ei läheks mässuks. Lõpuks aga leitakse siiski oma viimane sihtmärk, süüdatakse tõrvikud ning liigutakse juba emotsioonidest pakatades tagasi tsivilisatsiooni ehk metsamaja juurde, kus ootavad kõigi poliitikute lähedased.

Taaskohtumise pisarad valatud, ootas ees viimane ülesanne: 5 minutit aega, et koostada üheminutine kõne sellest, kuidas nad inimeste ja poliitikutena on muutunud selle nelja päeva jooksul. Žüriiks olid kolm külameest. 

Kohtunikelt sai kõrgeimad punktid Mihhail Korb, kes rääkis sellest, et inimeste teadmised loodusest on nõrgad ja tuleb end proovile panna, sest inimese tõelised võimed avalduvad just ekstreemsetes olukordades. Teise koha sai Liina lihtne ja emotsionaalne kõne: "Oli kurnav nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Hea on olla tsivilisatsioonis, aga jään seda raba taga igatsema ja tulen kindlsti tagasi!"

Kolmandat kohta jäid jagama Yoko ja Marko. Yoko rääkis oma veendumusest, et kõige olulisem on säilitada positiivne meel ning Marko sellest, kui oluline on omada teadmisi ellujäämisest. 

Saate jooksul kogutud punktid kokku löödud, tehti teatavaks tulemused. Võitjaks osutus Yoko (19 punkti), kes sai kingituseks vana hea Rootsi sepakirve. Teiseks tuli Mihhail (18 punkti), kolmandaks Liina (17 punkti), neljandaks-viiendaks Marko (15 punkti) ja Martin (15 punkti) ning kuuendaks Kristiina (13 punkti). Kallistused ja õnnitlused ja oligi kõik!

Head lugejad, andke teada - kes poliitikutest jättis teile kõige parema mulje ning kas saade murdis teie jaoks kujtlust mõnest saate osalisest?