Nüüd, mil esimesed osad on üles võetud, kuidas sa oma uue saatega ise rahule jääd?
Kui enne valdas mind väike ebakindlus, siis pärast valmismonteeritud esimese episoodi vaatamist on süda kergem. Profid on show´ väga sujuvalt ja hoogsalt kokku lõiganud. Osalejad on võrratud. Ühesõnaga, mulle üsnagi meeldis ja julgen saadet oma tuttavatele soovitada. Mäletan, et kunagi mängisin ühes soome filmis peaosa. Ja kui siis see film lõpuks telesse jõudis, siis ma samal ajal korraldasin suure peo, kuhu kutsusin kõik oma tuttavad – et nad ei saaks kodus telerit vaadata! Sest ma ei olnud selle filmiga üldse rahul... Seekord ei pea vist pidu korraldama!

Kui pikka iga sa ennustad sellele sarjale?
Esialgu ennustan kaheksat episoodi! Aga tegelikult – ma arvan, et sellest sarjast võib saada päris pikaajaline. Sest ta on üdini positiivne huumor – ei ole seda ängi, et keegi langeb välja ja on masenduses. Kaotajaid ei ole ja hea tuju on garanteeritud. Meie kliimas on seda ikka hädasti vaja.

Kuidas sa ise meie kliimaga toime tuled?
Kliima all pidasin silmas, et huumorit on vähe. Ängi ja trotsi tuleb igalt kanalilt ja huumori asemel serveeritakse pigem satiiri, huumori kurjemat alaliiki. Sellises kliimas ei ole kellelgi hea elada. Mul on õnneks aastatega väga paks nahk kasvanud ja ma ei ürita enam kõigile meeldida.

Kui sind oleks kutsutud sinna mitte saatejuhiks, vaid hoopis võistlejaks, kas oleksid läinud?
Jah, ma arvan, et oleksin. Aga veelgi parema meelega olen saatejuht.

Mil määral sulle seal teksti ette kirjutatakse ja kui palju on ruumi improviseerimiseks?
Mulle ei kirjutata ette ühtegi sõna, vastupidi – olen ise palgal ka stsenaristina. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et kirjutan oma tekstid ise – või, kui olukord nõuab, siis improviseerin.

Toomas Kirss tõstatas kunagi küsimuse, et miks pole Mart Sanderile antud oma talkshow´d. Miks ei ole? Või on?
Asi selles, et mulle talkshow´d ei meeldi – ma olen ise alati ära öelnud, kui sellest on juttu tehtud. Kümnekonna aasta eest igaühel oli oma talkshow ja see oli üsna tüütu maastik. Nüüd, mil neid on väheseks jäänud, võiks isegi mõelda. Aga ma armastan siiski lavastatud programme, sest olen teatriinimene.

Millised teatriprojektid sul praegu käsil on?
Valmistun rahvusooperis Estonia lavastama operetti „Savoy Ball“. 30 aastat tagasi oli see Estonia kõige menukam etendus – seega latt on päris kõrgele seatud. Aga usun, et ka sellest tuleb hea etendus. Minu eelmine lavastus, operett „Silva“, mängib ka kaks aastat hiljem pidevalt täismajale ja tänu sellele kandideerisin ka aasta muusikalavastuse teatripreemiale. Seekord on mul õnn olla lisaks lavastajale ja kunstnikule ja tõlkijale ka dirigent – orkestriaugus hakkab mängima minu Bel-Etage svingorkester. Ma olen vist esimene inimene, kes on rahvusooperis olnud nii solist, lavastaja kui dirigent.

Staarisaates lubasid Toomas Kolgile mingit rolli pakkuda. Oled pakkunud?
Jah, pakkusin – aga lõpliku otsuse langetab Estonia juhtkond. Toomas peab tegema läbi kogu kadalipu – ettelaulmine, võimalik leping ja siis raske töö operetistaari staatuse suunas.

Mis sellest müstilisest sulist lõpuks sai, kes su galeriis maale võltsis?
Vot sellest teemast saab rääkida ainult politsei. Praegu mitte. Aga midagi müstilist temas kindlasti ei ole.

Eelmine kord, kui me vestlesime, siis ütlesid, et Eestis on üsna kesine kunsti- ja teatrielu. Kas tänaseks on asi läinud paremaks või hoopis veel halvemaks?
Raske öelda. Tundub, et selle paari aasta jooksul on inimestel veel rohkem probleeme tekkinud ja kunsti nautlemiseks jääb aega, raha ja energiat aina vähemaks. Teater pole ka kõigile taskukohane. Inimesed rohkem nohisevad oma probleemide kallal, ehkki tegelikult on kunst, teater ja meelelahutus kõige parem vitamiin, et ängist ja kaamosest välja tulla.

Mis sinu viimane positiivne meelelahutuslik elamus oli?
Ma olen suur filmifänn ja minu meelelahutuslikud elamused tulevad reeglina erinevatest filmidest, mida ma vaatan meeletutes kogustes.

Ütle üks hea film, mis praegu kinodes jookseb, mida inimesed peaksid vaatama minema.
Ma ei ole ainult mainstreami peal, ma vaatan kodus rohkem vanu filme. Ikka päris vanu.