“Kertu” on ainuke Baltikumi film, Skandinaaviast lisandub talle kokku veel kaheksa nominatsiooni. Eesti mängufilme jõuab sellesse nimekirja haruharva, viimati kandideerisid parima kuntnikutöö auhinnale Jaagup Roomet ja Markku Pätila Veiko Õunpuu filmiga “Püha Tõnu kiusamine” 2010. aastal, kui Euroopa filmiakadeemia pidulik gaala toimus Tallinnas.

Lühinimekiri on muljetavaldav: siit leiab nii Cannes’i filmifestivali võidufilmi “Talve uni”, Ukraina sel aastal rohkelt auhindu võitnud kurttummade keeles filmi “Hõim”, Lars von Trieri “Nümfomaani”, meie kinodes praegu jooksvad või tulevad “Preili Julie” ja “Ida”.

“Kertu” räägib loo külajoodikust Villust (Mait Malmsten), kes armub natuke kohtlasevõitu olemisega Kertusse (Ursula Ratasepp), aga külakogukond ei kiida seda suhet heaks.

2013. aastal oli “Kertu” vaadatuim kodumaine film ja on tänaseks ainuüksi Eestis kogunud pea 45 000 vaatajat. Film on olnud edukas ka rahvusvahelistel filmifestivalidel ja on neljal korral pälvinud publikupreemia (Arras Filmifestival, 55. Põhjamaade Filmipäevad Lüebeckis, Würzburgi rahvusvaheline filmifestival, Koszalini filmifestival Poolas). Ursula Rataseppa auhinnati Bulgaarias Kertu rolli eest parima naisnäitleja tiitliga.

Ilmar Raagi uut mängufilmi “Ma ei tule tagasi” on võimalik Eesti kinodes vaadata juba alates käesolevast reedest.