Tegevus toimub aastal 1989, mis on nõukogude aja viimane aasta Baltimaades. Leedus asutavad kolm 18-aastast sõpra Seneca vennaskonna. Nende motoks saavad sõnad, mille nad omistavad filosoof Senecale: „Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane.” Üks sõpradest, Simonas, armub Vakaresse, Eesti päritolu tüdrukusse. Simonas surub oma tunded alla, sest kardab, et need pole vastastikused. Vennaskond laguneb just sel ajal, mil kogu rahvas üheskoos ja käsikäes Balti ketis osaleb.

25 aastat hiljem on kõigis Balti riikides kriisijärgne võõrandumise ja pettumise aeg. Esmapilgul elab Simonas täiesti tavalist pereelu: ta on trotsinud valu, mida õnnetu esimene armastus talle põhjustas. Tema suhe oma naisega on aga allamäge minemas ning Simonase endise parima sõbra surm sunnib mehe lõpuks elule ärkama. Simonas mõistab, et ta on reetnud Seneca päeva reegli, mis kunagi tähendas täiel rinnal elamist ning ta sõidab Tallinnasse, et siinses vanalinnas täide viia üks ammu antud lubadus.

Filmi võttepaikadeks on Eesti, Leedu ja Venemaa. Eestis toimuvad filmivõtted lisaks Tallinnale veel Uhtju saarel, Pärnus ja Ruhnus. Tallinnas toimuvad võtted Toompuiesteel, Viru tänaval ja Toompeal.

Silmapaistvaim ja mastaapseim on Balti keti võte Toompeal, kus osaleb Eesti näitleja Mait Malmsten ja massistseenides ning episoodilistes rollides üle 300 eestlase. Võtted Eestis kestavad 11.-24. augustini.

“Seneca päeva” eestipoolne tootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, mille mängufilmid “Klass” (2007), “Mina olin siin” (2008), “Polli päevikud” (2010) „Hella W“ (2011), “Eestlanna Pariisis” (2012) ja “Kertu” (2013) on olnud edukad nii festivalidel kui ka kinolevis.

Filmi eestipoolne produtsent on Riina Sildos. “Seneca päeva” režissöör on oma äratuntava ja isikupärase käekirjaga Leedu lavastaja ja stsenarist Kristijonas Vildžiūnas.