Eestlased: mürgišokolaadi tegevad tolvanid
Juba Ernest Hemingway kirjutas: “Igas sadamas on üks eestlane.” Seda tsitaati on ajakirjandus vaat et üle ekspluateerinud. Vähesed teavad aga, et ka Erich Maria Remarque oli Eesti olemasolust teadlik. “Triumfikaares” jõid kord tegelased Eesti pealinnas Riias villitud konjakit. Ka Kurt Vonnegut on oma teostes mõned korrad Eestit maininud.
Filmides on pseudoeestlast kehastanud komöödianäitleja Brendan Fraser. Pauly Shore’i filmi “Encino Man” intriig seisnes selles, et kaks Ameerika teismelist leidsid basseiniauku kaevates jäätunud koopainimese. Ameerika lapsgeeniused ta endaga kooli kaasa ning selgitamaks uue poisi juhmust esitlesid teda Eesti vahetusõpilasena.
Hoopis teistsugune on sünge põnevik “Candles in the Dark”. Sündmustik: tütarlaps (Alyssa Milano) tuleb oma isa kodumaale, Nõukogude Eestisse. Kohapeal selgub, et issi võitleb Nõukogude võimu vastu. Tütar ühineb isaga, mängu tuleb KGB. Selles filmis on Eesti erakordselt sünge paik, kus enamikul elanikel pole kodus isegi telefoni. Kõik lõpeb siiski hästi, kangelanna armub eestlasest vastupanuliikumise juhti (üldsegi mitte eestlane Chad Lowe) ja pühendub Eesti vabastamisele. Selles 1993. aasta taieses saab näha ka mõnd kohalikku näitlejat: Lembit Ulfsak esineb pahareti Gospodin Omeltšenkona, väiksemates osades astuvad üles Hendrik Toompere, Maria Avdjuško, Elle Kull jt.
BBC ja HBO telekanalite koostöös 2001. aastal valminud II maailmasõja sündmusi lahkavas menufilmis “Vandenõu” mainitakse samuti Eestit. Kõrged III Reichi ametnikud peavad koosolekut, teemaks on juutide hulk ja selle vähendamine vallutatud territooriumidel. Ette loetakse nimekiri. “Estonia — none!” ütleb ettelugeja. Üks natsidest kommenteerib kuuldut mõtlikult: “That’s the only good thing I’ve heard about Estonia.”
“Eestlased” väisasid ka Eesti Televisioonis jooksvat Briti komöödiasarja “Minu pere.” Tegemist oli kahe “eesti kutiga”, kes ei teinud midagi märkimisväärset, lihtsalt sõitsid rongis.
USA noorteseriaalis “Felicity” seati kahtluse alla Eesti toiduainete kvaliteet. Kui toidumürgitus niitis ühe peategelase maha, oli selles süüdi eesti šokolaad.
Eestiga puutus mõrvamüsteeriumi lahendades kokku pedantne teledetektiiv Monk. Algul arvati, et tapatöö ohver on pärit kas Eestist või Lätist, hiljem selgus, et tegemist oli leedukaga.
Jennifer Gardneri kuulsaks teinud sarja “Alias” teise hooaja seitsmendas osas oli missiooni sihtpunktiks Eesti kummituslinn Paldiski. Päästmaks tegelase Vaugh’ elu, oli vaja hankida endisest tuumajaama personali treeningbaasist ainulaadset raviseerumit. Paldiskis ootasid peategelast Sydneyt ohtlikud seiklused.
Kas keskmine eestlane peaks tundma end puudutatuna, et USA popkultuuris kujutatakse teda ebaintelligentse halvaks läinud šokolaadi tootjana? Või peaks hoopis rõõmustama nende väheste mainimiskildude üle — halba reklaami pole ju olemas?
Kui võtta Hollywoodi filmitoodangut tervikuna ja hinnata mitteameeriklasest positiivsete filmi- ja telekangelaste hulka, jääb see ilmselt miinimumi piiridesse. See-eest tüüpiline paharet on kas araablane, hiinlane või venelane. Ka siis, kui tegemist on “heade” mitteameeriklastega, on need tegelaskujud tobedavõitu. Vaid kõlbavad kas peakangelase ustavaks kaaslaseks või publikut naerutavaks imeliku aktsendiga narriks. Hollywoodis kehtib lihtne reegel: USA versus ülejäänud.
