"Astraal" tõestab, et klassikaline õudusfilm töötab ka tänapäeval!

Kinolinadele jõudis närve treeniv õudusfilm "Astraal", lavastajaks James Wan ("Saag").
Tegu on eheda näitega, kuidas õudusfilmi klassikaliste võtete filigraanne kasutamine publiku jätkuvalt võpatama paneb!
"Ma arvasin, et suren ära!" teatas kino tagareast ennast veel koguv naishääl. Parim kompliment õudukategijale!

Noor lastega pere kolib uude majja. Nad jõuavad vaevalt asjad lahti pakkida, kui majas hakkab toimuma midagi väga kummalist. Nende elu muutub õudusunenäoks. Asjad muudavad iseenesest oma asukohta, lastetoast kostavad imelikud hääled...

Rahulikus linnaosas ragistav õuduste elumaja pole sugugi uus filmiidee nagu ka kriiksuvad põrandalauad, metronoomina raksuv vanaisa kell, iseenesest avanevad uksed ning pimedad saatan-teab-mida sisaldavad nurgad. Siiski ei aima vaataja, mida neist oodata, nagu ka seda, millal õudustelaviin valla pääseb. Valla see pääseb ja "neid" tuleb, palju.
Pinge hoidmine on kunst, mida igaüks ei oska.

Peaosalised ehk kolme lapse vanemad (Rose Byrne ja Patrick Wilson) on veenvad, kuna vaatajal lastakse nendega piisavalt tutvuda.
Närvipinget leevendavad väheke koomilised tondipüüdjad (Leigh Whannell ja Angus Sampson).
Pisut mõistetamatuks jäi, miks kasutati ühe kollina tähesõdade tegelast Darth Mauli? Võib-olla keegi teine jagab lahti...

Filmi soundtrack on klassikaline algusest lõpuni ja viiulitest võetakse  viimast. Lisaks sai teada, millist laulu mängida siis, kui ise peaks kahtlasesse tondilossi sattuma. Selleks puhuks tasub kindlasti kaasa võtta ragisev vinüül, millel Tiny Timi "Tiptoe Through The Tulips"!

Osta piletid "Astraali" seansile SIIT!