Ta ütleb värskes Kroonikas: "Ma olen tagantjärele palju mõelnud sellele, et mis see oli, mille isa mulle aastatega kaasa andis. Nagu ma ütlesin, oli mul kogu aeg olemas see, mis on lapsele oluline psühholoogiliselt ja mis ka füüsilise turvatunde loob – tingimusteta armastus. Ja jõlkusin ma isaga kaasas ju igal pool, eksole."

15aastaselt oma isa Estonia katastroofis kaotanud Yoko mainib, et isa andis talle tundlikkus ümbritseva suhtes. "Ta oli inimene, kes võttis kõike, mis teda ümbritses ja mida koges, südamesse. Ma arvan, et see tundlikkus või närv või õigluse tagaajamine on ka minus olemas."

Refereeritud artikli täisteksti loe Kroonikast.