Vinguv kokkuvõte tehtud! Selle aasta pettumust valmistavaimad kingid olid ...

Igal aastal on jõulupühade tähtsaim küsimus, kas saab kinkide eduka tegemisega ühele poole või mitte. Küünlad, villased sokid, pesuvahendid, öösärgid ja muu säärane värk võivad vahetevahel olla väga õige valik, kuid ekspromt kingitusena päris kindlasti mitte. Publiku lugejad kallasid oma viha hingest välja, nüüd on parem olla ning allpool võidki seda kurtmist lugeda ja võib-olla ka suhestuda:

Vingun jah

Türgi öösärk, pannilabidas, hõbepurune küünal, froteest köögirätikud, sünteetiline voodipesu, piimakeedukann… läbi aastate asjad ämma poolt. Seejuures iga-aastase kommentaariga, et pole vaja kinkida talle asju, ma äraviskamisele lähevad. Raha ja kallid parfüümid-kreemid, nahkkindad, suured saunalinad, tellitud pikk hõbekett, reis sõbranna juurde välismaale — äraviskamiseks ???

Kole Kott

No ma saatsin sooviga kirja juba sügisel, kui soetasin uue Vaio läpaka. Kuna inimene teadis täpselt, et ma otsisin uue arvuti juurde vastavas toonis hiirt, hiirematti ja kotti ning tundes mind aastaid, teab sedagi, et ma jälestan fake ja fuffel asju. Ülimalt suur oli mu pettumus, kui paki avades ilmus esiteks värvilt absoluutselt metsa kott: ma soovisin kohvipruuni, aga oli must. Teiseks oli see kott mitte arvutile, vaid ilmselt mõledud mõnede kergete esemete kandmiseks ning arvutile vajalikest turvarihmadest ja muust polnud õhkugi. Kolmandaks oli tegu mõned eurod maksva odava Hiina saastaga. Seega, armsad inimesed, mõistke mind hukka palju soovite, aga sinna kotti ei pane ma oma arvutit ilmaski!

Rob

Tahtsin iPhone’i ja sain mingise mõttetu Xperia telefoni!

Hmm

Minule valmistas pettumuse minu kõige kallim inimene, kes ei tulnud jõuluööks koju, vaid läks pärast pidu hotelli ja seetõttu ei saanud ma ühelgi jõulupühal olla oma kallimaga. Vot selline kingitus..

Kadri

Kui hingelt ära rääkida, siis jõulud on minu jaoks kõige vastikumad pühad, sest mulle ei meeldi kokkamine ja söömine, eriti veel teistega koos, mingi hardameelne hingerahu ja perekondlikkuse otsimine… Kinke saada mulle ka ei meeldi ja õnneks olen suutnud teistele selgeks teha, et pole vaja vaeva näha. Ma ei tea isegi, mida ma tahan ja seega ei arva, et teisedki peaks seda teadma. Laps oli küll pettunud, et ei saanud tahvelarvutit. Raha mul oleks, et talle seda osta, aga ta ei pea kõike saama, mida tahab. Punkt.

kirjumirju

Pettumus oli see, et leppisime kokku, et kingid on ainult lastele ja täiskasvanutele kinke ei tee, aga ämm ja äi olid jälle oma säästud hakkama pannud ja hunniku kalleid kinke teinud. Laste osas oli kokku lepitud, et midagi suht odavat, samas arendavat nagu raamatud või joonistustarbed, aga selle asemel oli järjekordselt üüratud kommikarbid, hunnikute viisi tobedaid mänguasju nagu ligemale elusuuruses pehme mängukoer. Seda siis juba kooliminevale lapsele. Samal ajal lauas käis vingumine, et kõik on nii kallis. Väiksemad lapsed aga olid imestunud ja küsisid, et kas vanaisa-vanaema olid pahad lapsed, et jõuluvana neile kinke ei teinud. Mis kasu on kokkulepetest, kui need vett ei pea!?

K

Mina ei pettu nii väga kingis, kui faktis , et minu elukaaslasele ei meeldi jõulud ning isegi pojale heade mälestuste saamise nimel ei huvitu ta kuusepuust, kinkidest või perekondlikust söömaajast. Kingituste tegemine jääb minu õlule ja rahakotile ning kinki saades ei näita ta välja kübetki rõõmu, vaid toriseb, et miks me neid nõmedaid kinke kingime. Väga toredad jõulud, peaks mainima…

Veidi huumorit ka:

Peeter

Mulle on tädi igal aastal jõuludeks 25 000 eurot kinkinud, aga tänavu sain millegipärast ainult 20 000. Pettumus oli suur.