"Presidendi institutsioon peaks sümboliseerima ühiskonna moraali. Paraku just see viimane tekitab küsimusi,” leiab Ladõnskaja. “Kui president valetab oma eraelu kohta, võib ta ju valetada ka teistes valdkondades. Muidugi on ka meie presidendi südameasjad eelkõige tema enda asjad. Aga kodanikul ei pea tekkima kahtlust, et president varjab midagi — ja see on seotud eetikaga,” arvab ta.

“Miks kiirustati pulmadega? Miks hoiti alguses saladuses teise lapse olemasolu? Kas tõesti kestis suhe vaid 5 kuud ja juba tuli laulatus? Miks presidendi abikaasa hüvitiste teemat vajab endiselt seletamist? Miks on antud vaid üks intervjuu Eesti meediale uue esileedi poolt?” loetleb Ladõnskaja Eesti ühiskonnas üles kerkinud küsimusi ning lisab juurde, et juures on ka moraalne nüanss — võrrandis on ka endine abikaasa.

“Eelmine esileedi on presidendi lapse ema, kes aastaid aitas presidendil täita oma missiooni, kes tegeles tema kodu loomise ja hoidmisega ja terviseteemade propageerimisega ühiskonnas… Ja mis jäi nüüd talle?” püstitab Ladõnskaja valusa, ent retoorilise küsimuse. "Kardan isegi küsida, et kuidas Kadri Keiul läheb? Kas tõesti arvate, et tema vanuses laps tuleb toime olukorraga, kus armastus on lõplik ja nii kiiresti asendav uuega?"