Pressikonverentsi korraldas Galojan suure meediahuvi tõttu ning seetõttu, et soovib paar päeva enne Londonisse minekut Eestis rahulikult väljaspool suuremat tähelepanu olla.

Galojani kaitsja, vandeadvokaat Sven Sillar tõdes, et kogu protsess on nüüd oma loogilise lõpuni jõudnud. Harju maakohus tuvastas, et kahjunõude summaks oli 47 000 eurot. "Kohus on tuvastanud, et toime pandi kuritegu, karistus on kantud, rahu peaks olema maa peale saabunud," sõnas ta. Põhiaja veetis Galojan Harku vanglas, mõned päevad oli ta Suurbritannias ja ka Tallinna vanglas. "Eesti seadused jäävad ette, et kui mõistetakse isikule lühiajaline vangistus (alla ühe aasta), siis seda kantakse avavanglas. Anna-Maria Galojanile seda võimalust ei antud, ta kandis kogu oma karistuse üldrežiimil ära ja ühtegi põhjust, miks teda avavanglasse ei paigutatud, tegelikult ei ole kõlanud," sõnas Sillar. 

Kaebab inimõiguste kohtusse 

"Ma ei ole ennast tunnistanud süüdi, ma ei ole seda siiamaani. Parem on olla mitte süüdi, aga vanglas, kui olla musta südametunnistusega riigikogus, õiguskantsleri toolis või Kadriorus," ütles Galojan.

Anna-Maria Galojan kavatseb Eesti riigi Euroopa inimõiguste kohtusse kaevata, seda seetõttu, et Harku vanglas olid kehvad elutingimused. "Loomulikult olen kogunud piisavalt tõendeid, et anda võimalus Euroopa inimõiguste kohtul otsustada, kas Eesti on täitnud kõiki välislepingute poolt vajalikke kohustusi." Sillar lisas, et eesmärk on näidata, kuidas Eesti Vabariigis vangide karistus täitmisele pööratakse. "Kahjuks eriti Harku vangla on Eesti Vabariigis nõukogude aja jäänuk." 

"Kas justiitsministeerium tunneb uhkust või mingitki häbitunnet?" küsis Galojan, kelle sõnul oli tal nädalas maksimaalselt 15 minutit aega pesemiseks. "Ma ei usu, et üheski ennast Euroopa Liidu riigiks peetavas riigis on võimalik, et endine natsi kontsentratsioonilaager siiamaani töötab, sest Harku ja Murru vangla oli 1941. ja 1942. aastal koht, kuhu hukkamiseks toodi juute, Eesti mustlasi, naisi, lapsi, ka poliitilisi vange." Samuti tõi Galojan välja, et pärast kommunistliku režiimi lõppemist pole vangla elutingimused vähemalt Harku ja Murru vanglas muutunud. 

Tema sõnul näitab see riigi arengutaset - kuidas riik suhtub nõrgemasse poolde ühiskonnas, mida vangid on. Galojani hinnangul on põhiseaduse rikkumine ka see, et kinnipeetavatel pole valimisõigust. 

Nägi pealt kägistamist 

Vanglaelu kirjeldades ütles naine, et vangid teadsid, kes ta on. Kui ta Suurbritannias olles kartis, et vangi minnes võidakse teda maha lüüa, siis nüüd vanglast välja saades ütles Galojan, et tõepoolest oli tal ka vanglas see hirm. "Kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks".

Ta oli vanglas ühes kambris koos üheksa naisega, ta nägi pealt, kuidas vangid proovisid üksteist kägistada. Galojani sõnul olid Harku ja Murru vanglas ka psüühiliselt haiged inimesed. "Nad annavad 20 protsendi ulatuses endale aru, mida teevad, see on suur oht julgeolekule."  

Galojan tegeles vanglas peamiselt oma tervislike probleemide ravimisega ning jagas vajalikku tervisenõu ka teistele vangidele. "Veendunud demokraadina, kes usub Lääne väärtustesse, leian, et inimesel on õigus heale tervisele ja tervishoiusüsteemile, olenemata sellest, kas ta on sooritanud kuriteo või mitte," ütles ta. Galojan on kindel, et vanglas on kindlasti inimesi, kes tegelikult ei peaks seal olema ning nad on arusaamatuste tõttu sinna sattunud.  

Oma vabastamispäeva peab Galojan sümboolseks. "14. juuli 2015 on see päev. See on lõpu algus kiusliku režiimi jaoks, mis arvab, et on demokraatlik. Aga kaardid on nende organisatsioonide käes, mis peavad hindama seda olukorda," sõnas Anna-Maria Galojan.

Samuti ütles ta, et tervitab inimõiguste kohtu otsust Delfi vastu ning et ta soovitab kommentaariumis tegutsevatel trollidel viis kuud vanglas veeta.

Oma edasiste plaanide kohta ütles Galojan, et plaanib naasta Inglismaale tööle ja kirjutada valmis seal uus ingliskeelne raamat. Mingi erakonnaga ta liituda ei kavatse. 

Vaata lähemalt videost!