See oskus on tal olnud juba lapsest saati. “Ma mäletan, et mu isal oli piljardibaar ja tihti, kui ta öösel töölt koju tuli, äratas ta mind üles, et ma ta õlga raviksin. Ema riidles isaga, et laps peab kooli minema, aga isa palus, et natukene raviksin, sest miski muu peale minu käte ei võta ta valu ära.”

Ka praegu leiavad tõelised abivajajad tee temani. “Näiteks viimase kontserdi lõpus tuli üks mees minuga rääkima ja palus, et ma teda tervendaks.”

Dave sõnab, et ta pole imetegija. Ta pelgalt usub imedesse. “Ma olen neid näinud. Kui näen, et 82aastane naine, kes tuli ratastoolis minu juurde, läheb pärast seanssi kõndides autoni, siis ma võin öelda, et olen imesid näinud. Samuti oli ime see, kuidas üks noor tüdruk paranes vanadest haavadest, mis olid tekkinud väärkohtlemisest. Tal olid pidevad kõhuvalud, miski ei aidanud, ükski arst ei saanud probleemi lahendada. Tema tädi teadis mind ja küsis, kas saan aidata. Sain. Ta paranes.”