Epp meenutab oma mullust aastalõppu, mil ta oli toimubas puugilt saadud borrelioosist ja entsefaliidist. „Sain haiglast koju, tagasi kohustuste sekka ja mõistsin, et ei saa enam hakkama. Samal ajal olin saanud ühelt healt sõbralt kutse tulla Itaaliasse, rahusse ja päikesesse, et terveks saada. Läksin. Ka arst soovitas. Üksi. Ligi kaheks kuuks. Jõulude ajal käisin korra kodus, Justinit ja lapsi vaatamas ning vereproove andmas, kuuske sisse toomas. Siis läksin tagasi, et oleks võimalik terveks saada ja uuesti inimene, ema olla.“

Epu sõnul oli see tema jaoks viimase aja kõige suurem vaimne õppetund. „Õppida magama. Õppida, et kui mind pole kõike korraldamas, läheb elu edasi. Ja kui ma saan puhata ja terveneda, on mind märksa enam,“ naeratab Epp ja lisab: „Elu voolab ikka nii, nagu see voolata soovib, sina lihtsalt pead õppima kaasa voolama.“

Loe, mida Epp arvab lahutusest, armastusest ja süüdimatusest värskest Naistelehest, kas digilehest digi.naisteleht.ee või soeta värske ajakiri müügipunktidest!