Naiste ja napsu kohta on teenekal lauljal nii mõndagi öelda: "Eks ma ikka oskan napsu võtta ja alles mõni päev tagasi lõime klaase kokku Neinar Seli ja Toomas Saviga. Viina ma ei joo, kui, siis ainult head konjakit. Aga naised ongi ainus põhjus, miks laulda. (Naerab.) Mul oli alguses ilus töö ka, tegin ju ilusate moemaja mannekeenidega kaasa kõik moeetendused nii Eestis kui ka välismaal."

Boris Lehtlaanel on rääkida ka koomilisi lugusid, mis ta pika karjääri jooksul juhtunud on.

"Ühes pulmas juhtus selline lugu. Väga ilus pidu ja hästi toredad inimesed ning pruutpaar oli pulma kutsunud ka peigmehe endise kaasa, kellele mees oli selleks peoks ostnud ka spetsiaalselt sinise kleidi. Ühel hetkel paluti mul laulda Sven Lõhmuse laulu „Elektrisinises” ja peig viis oma endise kaasa tantsima. Kujutlege, pruut jäi oma kohale istuma, vaatas, kuidas mees tantsis, ja kuulas, kuidas ma viiulite saatel laulsin: „Raske samet / eesriie sulgub su ees / mu südamesse on sulle keelatud tee / ja me kaunis romaan lõputiitrid saab...”

Jah, inimesed plaanivad vahel väga täpselt oma peod ja lauljate esinemised. See lugu on ilus näide ka sellest, kuidas abielulahutus ei tähenda, et kaasad peaksid tülli pöörama, vaid võidakse sõpradena edasi suhelda."

Põnev lugu on vanameistril ka jutustada Vilja Savisaare ja Taimo Toomasti esmakohtumise kohta: "Kuid mul on ka teistsugune näide tuua. Olin Vilja Savisaare ja Taimo Toomasti esmakohtumise tunnistajaks tantsupõrandal. Tal oli tol õhtul küll hoopis teine saatja, kuid kuidagi läks nii, et ühel hetkel olid Vilja ja Taimo tantsimas ja otsustasin laulda neile spetsiaalselt „Nagu võõrad öös”. Pulma ma paraku ei jõudnud, aga mul on nende üle hea meel, sest Taimo on tore inimene ja ma näen, et nad on õnnelikud."

Loe täispikka intervjuud värskest Eesti Päevalehe laupäevalisast LP.