"Pealtnägijas" esitatud andmete põhjal on välisministeerium lubanud kogu juhtumi osas seisukoha võtta pärast tsiviilprotsessi, ent ometi on tõstatatud küsimus (mida rõhutas ka "Pealtnägija") mõõdukalt asjakohane: kas avalikku õiglustunnet silmas pidades on kohane pidada maksumaksja kulul üleval inimest, kes hoiab kõrvale kohtuotsuse täitmisest ja oma finantskohustuste täitmisest? Omaette küsimus on, kas ja millisel määral saaks ministeerium aidata kodanikul nõuda välja võlad inimeselt, kes ajab äri piiri taga.

Otsustasime uurida, millised on ministeeriumi edasised sammud seoses tekkinud konfliktiga ning kas ministeeriumil on kavas omalt poolt kuidagi Korolevi palvele vastata või kaasa aidata. Küsisime ka, millised on üldse ministeeriumi võimalused sellises olukorras inimest aidata. Tundsime ka huvi, kuivõrd uuritakse Eestit esindavate diplomaatide abikaasade tausta ning kuidas monitooritakse diplomaatide ning nende abikaasade äritegevust - nimelt teenib Korolevi mees lähetuses olles diplomaadipalka, mille eelduseks on, et ametniku abikaasa ei käi mujal palgatööl, ent äritulu teenimine takistuseks ei ole.

Paraku jäi ministeerumi vastus esitatud küsimustele väga lakooniliseks.

"Kogu see kahetsusväärne vaidlus puudutab välisministeeriumi töötaja abikaasat ja kolmandat isikut. Kohtuotsusega välja mõistetud rahalisi nõudeid, see tähendab kohtu poolt välja mõistetud elatisraha peab välisministeerium kohtutäituri nōudel igakuiselt kinni Raul Rannule makstavast abikaasatasust," edastas ministeerium Publikule oma kommentaari, ent teemasse sügavamale laskumata ning vastamata küsimustele.

Mõistetavalt ei soovi ministeerium antud loo puhul ja teemal suud paotada rohkem kui absoluutselt hädavajalik, kuniks kohtuprotsess on läbi. Arvatavasti ei saabu kogu selles segasevõitu loos selgemat hetke enne, kui kohtu vahet on ära käidud. Ent nagu näitab Korolevi praktika, siis ei pruugi seegi midagi lahendada.