Mihkel, kuidas jaotad oma aega Riigikogu töö, muusika, perekonna ja nüüd ka kirjutamisabi teenuse osutamise vahel? Andsid ju nimelt välja veksli vastata kõigile pöördumistele 24 tunni jooksul.

Kõik minu tööd täiendavad kujul või teisel üksteist. Ajalise tasakaalu leidmine erinevate väljakutsete vahel tundub eemalt vaadates alati keerulisem, kui ise oma elu igapäevaselt elades. Inimesel, kes ärkab hommikuti kell 6 ning läheb magama kell 23, ei ole e-mailidele vastamine, laste kasvatamine, üheksast viieni riigitööl käimine ning nädalavahetusteti Singer Vingeriga mängimine kaugeltki nii kaelamurdev ülesanne kui see ehk näida võib. Sinna vahele mahub nii mõndagi, inimeste kirjutamisel aitamine kaasa arvatud.

Paljud lugemisjanused ootavad uusi kirjatükke siiski Mihkel Raualt, mitte tundmatutelt autoritelt. Kas on midagi uut tulemas/tulnud?

Olen hakanud viimasel ajal blogima ja loodan seda kindla regulaarsusega jätkata. Lühivormide blogimine on kohati isegi keerulisem ülesanne kui täispika romaani kirjutamine ja pakub mulle suurt lusti. Loodetavasti ka lugejatele.

Kuidas erineb hinnakiri näiteks blogipostituse, sünnipäevakõne ja romaani vahel?

Eks kõik sõltub ikka sellest, mida inimene kirjutada tahab ja millises mahus ta minu osalust ja abi ette kujutab.

Kas Sa ei karda, et Eesti rahvas lendab Sulle nüüd peale selliste kirjatükkidega, mis ähvardavad aju plahvatama panna?

Ma saan inimest kirjutamisel aidata ikka üksnes siis, kui tema ideed ja kirjutatav tekst ka mulle endale pinget pakuvad. Kindlasti ei saa ma lubada endale kümne romaani nõustamist ühele nädala jooksul või saja blogipostituse kirjutamist päevas. Küll aga on mitmetes kirjutamisabi puudutavates küsimustes inimesi võimalik nõustada ka grupihaaval, küll webinaride ja ka isiklike kohtumiste käigus. Selles töös sõltub kõik individuaalse projekti olemusest ja midagi ette välistada või end lukku mõelda pole sügavat mõtet.

Kuidas tasulise kirjutamisabi osutamise mõte üldse sündis?

Mõte sündis praktilisest vajadusest. Väga paljud inimesed on aastate jooksul minu poole pöördunud abipalvega neid kirjutamisel aidata.

Kas oskamatute abistamine novellide, romaanide jms kirjutamisel ghostwriterina ei devalveeri nende žanrite ja üleüldise kirjakunsti väärtust?

Kindlati mitte. Inimestele millegi õpetamine või nende milleski abistamine ei devalveeri selle miski väärtust, vaid toob selle miski inimestele lähemale ja tõstab tema olulisust seeläbi otsustavalt. Ma olen oma elus õppinud nii sulgpalli kui itaalia keelt ja kumbagi päriselt oskamata tunnen ma end selle kogemusega siiski mõnevõrra täiuslikuma inimesena kui ilma selleta.

Mida Sa siis teed, kui mõni loru tudeng palub Sul oma lõputöö valmis kirjutada?

Hinnatavaid töid — klassikirjandeid või akadeemilisi projekte — ei saa ma kindlasti nõustada ega kirjutamisel toetada.

Mihkel Raua Twitteri kontot saad jälgida SIIN ning tema blogil silma peal hoida SIIN.