Ajaloolaseharidusega Väljas, kes vahetas 1988. aasta laulva revolutsiooni suvel välja Eesti NSV esimese mehe kohal venemeelse Karl Vaino, räägib parema meelega endast kui NSV Liidu suursaadikust Venezuelas ja Nicaraguas, mitte aga sellest, mis täpselt toimus Eestis 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, kirjutab Postimees.

“Kes pole nooruses kommunist olnud, on paljust ilma jäänud; kes keskeas selle üle järele ei mõtle, on mõtlemises seisma jäänud; kes vana mehena veel kommunist on, pole millestki aru saanud,” meeldib suursaadik Vaino Väljasele korrata Ladina-Ameerikas kuuldud ütlemist.

Professor Rein Veidemannile seostub Väljas 16. novembriga 1988, kui ta EKP Keskkomitee esimese sekretärina — kes pidanuks hoolitsema NSV Liidu ja selle kompartei ühtsuse eest — õhutas ülemnõukogu vastu võtma suveräänsusdeklaratsiooni.

“See oli vaieldamatult Väljase tähetund. Kasutades režiimi raamistikku, aitas ta teha esimese otsustava sammu teel iseseisvuse poole,” hindab Veidemann.

Väljast, kellel täna on sünnipäev, tunnustab ka Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand. “Ta kuulub nende väga väheste NLKP liikmete hulka, kellest ma inimesena lugu pean,” ütleb Tarand, kes mullu sügisel, kohalike valimiste eel kandis särki kirjaga “Kommarid ahju!”.