Kersna usub nimelt, et päike tõuseb ja loojub ka maailmalõpupäeval ning tunnistab, et on otse loomulikult varunud külmkapi head ja paremat täis ja katsub elu nautida nii sel päeval kui kõikidel eelmistel ja kui õnnestub, siis ka kõikidel järgmistel.

"Kui maailmalõpp ei tule üldiselt ja kõigi jaoks korraga, siis igaühe jaoks eraldi ikka. Seda meeldetuletust on tarvis, et meil oleks silme ees teadmine, et me ei ela igavesti ja tänu sellele võib-olla väärtustame rohkem neid hetki ja päevi, mis meile antud on," räägib Kersna ja lisab juurde, et teab, et elu ei kesta igavesti.

"Minu elu ei kesta igavesti ja ma elan seda päev-päevalt, hetk-hetkelt. Ei ole ju eilset, ei ole ju homset, ongi ainult tänane päev, on ainult see hetk, milles me praegu oleme ja sellele tuleb keskenduda, mitte muretseda eilse või homse pärast. Öeldakse, et see on maitse küsimus, millal sa sured, aga enne seda tuleks elada," räägib Kersna.

Täielikku artiklit loe Õhtulehest!