"Täna on nende meenutamiseks eriline põhjus," ohkab Loop. "Nad viidi ära otse Nabalast, Proosa talust. Lisaks kahele väikesele tütrele oli mu tädil ja tema abikaasal ka kolm suurt poega, aga nemad jäid Eestisse. Irooniline, et neist kaks olid võetud just Nõukogude armeesse."

"Pojad kirjutasid aastaid Venemaale, et nende õed ja vanemad Eestisse saadetaks. Lõpuks kandis see järjepidevus vilja ja nad tulid kodumaale tagasi. Nad surid siin ja on maetud Eestimaa mulda. Vaid üks täditütar on veel elus."

Lisaks tädi ja tema perekonna kurvale saatusele, teeb Loobile haiget, kuidas nende talu ära laostati.

"Ma mängisin seal lapsena. Käisin seda hiljem vaatamas, aga kõik oli lagunenud ja laiali tassitud. See oli meie lapsepõlve mängumaa."