Tuuli Roosma teeb, mis tahab! Elukaaslane Arbo: ma võtan iga päeva kui lõppematut sõjaseisukorda!
Kui Tuuli väike oli, unistas ta sellest, kuidas ühel heal päeval peatub nende koduvärava ees mustlaste killavoor hobuste ja kaarikute, tantsu, laulu ja tsirkusega. Nad astuks uhkelt Tuuli pere ette ning teataks, et on tulnud järele oma ammu kadunud tütrele. Sestpeale mööduks tüdruku elu mustlaskaravaniga mööda maailma teid rännates.
Mustlasi ei tulnud. Aga tahtmine elada oma elu selle rahva kombel vaba ja sõltumatuna pole aastatega kadunud. Vastupidi. Kui Tuuli tahab, kolib perega Siberisse. Või pakib mehe ja pojad hipibussi peale ja teeb Eestile tiiru peale. Just viimast plaanivad Tuuli ja tema filmitegijast elukaaslane Arbo Tammiksaar sel sügisel teha. Ja kui Tuuli tahab, õpib hoopis medõeks ja hakkab eakaid põetama.
Kui tal kargab päevas pähe kümme isesugust mõtet, ei jäta see mõju avaldamata teistele pereliikmetele. “Tuuli on nagu õhupall. Selline, mille laps täis puhub ja siis sõrmede vahelt lahti laseb. Kõrvaltvaatajal on muidugi nauditav jälgida ootamatuid pöördeid tegeva lennuvahendi õhusõitu, kuid hoopis teine asi on olla seal peal reisija...” ohkab Arbo ning maalib silme ette stseeni nende igapäevaelust: kapp rändab ühest toaseinast teise, kardinad muudavad värvi, köök ja vannituba vahetavad asukohta.
“Ma võtan seda kui pidevat ärevust täis seisundit, lõppematut sõjaseisukorda,” ei koonerda Arbo dramaatiliste toonidega. Ent ta on ammu olukorraga leppinud: “Ega soldat ei saa kindrali vastu. Nii tuleb tuimemal sool mokk maas pidada ja edasi teenida. Ning sörkida ootamatute suunamuutustega vältimatult kaasneva helge tuleviku poole.”
Tuuli elust, suhetest ja uutest tegemistest loe värskest Annest & Stiilist.
Lisaks kaaneloole leiad ajakirjast:
* Kuidas leida maailma lahedaim töö
* Uue moehooaja töögarderoob.
* Miks me lahku ei lähe, kui armastus saab otsa?
* 32 kg kadus lõpuks nagu niuhti!
