Samueli tee Eurovisioni lavale oli okkaline: 1996. aastal Maarjale Oslos viienda koha toonud loo "Kaelakee hääl" oli Priit Pajusaar kirjutanud just talle, kuid lauljatar loobus sellest Jaapani-turnee kasuks, mis lõpuks jäi ära.

1998. aastal juhtis Samueli lauldud "Unistus igavesest päevast" edetabelit viimase hindajani, kelle punktid viisid lauluvõistlusele Koit Toome "Mere lapsed".

Lõpuks pääses Samuel püünele Iisraelis Jeruusalemmas, lauluks "Diamond of Night", milles Maian Kärmase kirjutatud sõnad "Now I can say it is my time" ("Nüüd võin öelda, et on minu aeg" – toim) viitasid just Samueli eelnevale õnnetule kadalipule.

"Mäletan, et kui Kristina Šmigun läks mingi ebaõnnestumise tõttu lennujaama tagauksest välja, siis kartsin, et äkki pean sama tegema. Tegelikult läks kõik hästi ning saan aru, et Eurovisionil ongi oma võlud ja valud," muigab ta.