“Juhtus üks kahetsusväärne kokkupõrge, mille põhjused olid isikute vahelised ja ma ei oskagi seda kuidagi rohkem selgitada. Vägivallal pole kunagi mitte mingit õigustust ja tegu polnud teatriga seotud intsidendiga,” rääkis Ojasoo, lisades juurde, et tegelikult oleks veel hullem, kui asi oleks olnud tööalane. Küsimuse peale, mis siis tegelikult juhtus, vastas ta aga puiklevalt, et kuna politsei, prokuratuur ja sotsiaalkindlustusamet tegelevad asjaga, siis ei saa ta paraku avada, mis täpselt ja kuidas juhtus.

“Ma olen mõelnud oma võimaluste üle elus korduvalt ning jah, olen mõelnud ka teatrist lahkumisele, aga kuna me oleme kannatanuga leppinud ja leppimismenetluse idee seisnebki ju selles, et inimesed andestavad ja lähevad oma eluga edasi, siis praegusel hetkel leian, et minu teatrist lahkumine tekitaks veel suuremat kahju,” tõdes ta ja nentis, et suhted trupiga on töised ja head. “Me oleme rääkinud sellest, mis tulevik toob, selgitasin neile ka tagamaid ja minule jäi sellest kohtumisest hea tunne," rääkis ta, lisades juurde, et tegelikult on intsident trupile juba ammu teada. "Neil oli ka mulle sõnumeid, mis on aga liiga spetsiifilised, et neid Eesti rahvaga jagada. Seda, kas nad suhtuvad minusse endiselt kui autoriteeti, peate nende käest küsima."

Ojasoo tõdes, et on teatris oldud 12 aasta vältel pausi võtmise plaani pidanud juba viimased 4-5 aastat. "Me oleme Ene-Liisiga teinud päris suure koormusega tööd ja uute kursside seadmise aeg on igal juhul vajalik. Praegusel hetkel on teater aga nii heas seisus, et pausi võtan ma lavastamisest ega tee järgmisel hooajal ei Eestis ega välismaal ühtegi uut lavastust ning mõtleme hoopis, kuidas võiks tulevikus veel paremini teha."

Tagasi intsidendi juurde minnes kinnitas Ojasoo veel kord, et tegu oli vaid ühe sellelaadse vahejuhtumiga ning linna peal liikuvatest kuulujuttudest ta end häirida ei lase. "Täna trupiga arutasime ka erinevaid linnalegende ja sealt tuli väga naljakaid lugusid välja. Mul on sellest väga kahju, aga nagu ikka, linna peal liigub igasuguseid põnevaid lugusid." Nõukogu otsusega saata ta psühholoogilisele nõustamisele on Ojasoo päri. "Kui see on nende meelest õiglane, siis on see ka minu meelest õiglane ja ma kavatsen täita nõukogu otsust. Ju ma siis vajan psühholoogist nõustamist. Iga kriis on raske ja valus. Kui sellest välja tullakse, siis loodetavasti teeb see tugevamaks."