Svjata Vatra laulja pürgib Eesti kodanikuks: mulle meeldis, et eksam oli eluline ja filosoofiline
Folkansambli Svjata Vatra üle kümne aasta Eestis elanud ukrainlasest solist Ruslan Trochynskyi käis hiljuti Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamil. Ruslan saab tulemused teada juba lähipäevadel, ent veel enne küsis Delfi tulevaselt Eesti Vabariigi kodanikult Trochynskylt eksamimuljeid.
Ruslan, miks otsustasite taotleda Eesti kodakondsust?
Iga inimese jaoks, ükskõik millisel maal ta elab ja oma lapsi kasvatab, on tähtis olla selle maa kodanik. Eesti kultuuri, traditsioone ning seaduseid olen tundma õppinud sellest alates, kui tulin Eestisse elama.
Miks otsustasite oma elu Eestiga siduda?
Siin on minu armastus. Ja nüüd on siin ka sõbrad ja Svjata Vatra. Eesti toetab ja aitab igati kaasa sinu arengule, loomulikult kui oled korralik ja seadusekuulekas inimene.
Kuidas valmistusite kodakondsuseksamiteks ning kui palju see aega võttis?
Ilmselt kõik need aastad, mis ma olen Eestis elanud. Aga sellest hetkest, kui andsin eksamite tegemiseks avalduse sisse, piisas mulle vaid paarist tunnist, et õpikut sirvida ning aru saada, et ma juba kõike tean - sest see pakkus mulle huvi juba varem. Peale selle käisin Tartus infotunnis ja vaatasin enne eksamit materjali uuesti läbi, kordasin.
Kuidas eksam ise oli? Kas oli midagi keerulist?
Vahel oli raske küsimusest aru saada, üritades seda üks-ühele oma emakeelde tõlkida. Aga siis tuleb appi keeleoskus – see tähendab, et küsisin eksamineerija käest üle, kas sain küsimusest õigesti aru või mitte. Kõik on ju iseenesest lihtne – suhtle, soovi, tee. Selline on elu.
Kas tuli ette ka üllatusi?
Ei.
Kas oskate ehk välja tuua, mis eksami juures meeldis ja mis ei meeldinud?
Kõik meeldis, olin eksamiks hästi valmis. Meeldis ka see, et eksam polnud formaalne ja bürokraatlik, aga vastupidi - eluline ja filosoofiline.
Millised emotsioonid valdasid Teid peale eksamit?
Suurepärased! Päikeseline päev Tartus. Positiivne ja rõõmus.
Ruslan, saan aru, et jälgite murega praegu Kirde-Ukrainas toimuvat, olete ju ka ise pärit Donetski lähedalt. Kas hoiate sealkandis elavate lähedastega sidet?
Jah, jälgin. Sündisin Belitskoje linnas, see asub Donetski oblastis, 60 kilomeetri kaugusel Donetskist. Seal elab mu isa oma abikaasaga. Tädi, onu ja kõik isapoolsed sugulased. Suhtleme Skype’i teel, vahel helistan neile. Aitan neid, nii palju kui saan. Ja mitte ainult neid. Väga soovin, et sõda juba kiiremini lõppeks. Et Ukraina oleks jälle ühtne, et inimesed saaksid jälle elada, unistada ja rõõmu tunda. Teen selleks kõik endast sõltuva: kirjutan laule, aitan heategevusega ja info jagamisega. Tänan kõiki neid, kes aitavad ja saadavad asju, raha või lihtsalt mõtetes toetavad Ukraina rahvast! Väga loodan, et ühel päeval on võimalik olla korraga nii Ukraina kui ka Eesti kodanikuks. Loomulikult, kui sa seda väärt oled!
