Valge Laev on poolteist sajandit olnud Eesti vabaduse sümbol. Valge Laeva ootust kirjeldas esmakordselt Eduard Vilde oma romaanis "Prohvet Maltsvet", rääkides eestlastest, kes tahtsid mõisaorjusest vabaneda ja Krimmis maa pärisperemeesteks saada. Prohvet Maltsveti pooldajad ehk maltsvetlased püstitasid Lasnamäele laagri, ootasid seal Valget Laeva, mis pidi nad tõotatud maale viima.

Raamat "Valge Laev" ei räägi aga sellest. See raamat viib meid läbi nõukogude okupatsiooniaja ja iseseisvumisperioodi tänapäeva ning mängib mõttega, mis oleks saanud, kui Valge Laev oleks tõesti Eestisse jõudnud. Kas laeva lastiks on kauaoodatud õnn ja vabadus või midagi hoopis muud?

Raamat tõstatab kaudselt ka küsimuse: kas siis, kui oleme saavutanud vabaduse, ongi käes see Eesti, mida oleme oodanud.

Ehkki Viktor Siilatsi raamat ega muusikal ei räägi otseselt väljarändamisest, on seal ometigi palju vihjeid sellele.

Väljarändamise teemat ignoreeriti või koguni naeruvääristati veel üsna hiljaaegu, nii nagu maltsveltlasigi omal ajal. Tänaseks päevaks on väljarändamise, aga ka sisserändamise teema Eestis muutunud vägagi aktuaaleks.

Juturaamatuga on kaasas CD-plaat muusikali lauludega, raamatu lisas noodid ja laulude sõnad.