Suri kaasaja suurimaid balletilegende Maia Plissetskaja

Kaasaja üheks suurimaks priimabaleriiniks peetav Maia Mihhailovna Plissetskaja suri täna Saksamaal 89-aastasena, vahendab Interfax tantsija lähedase sõnu Venemaa telekanalile Rossija-1.

Plissetskaja suri südamerabandusse. Arstid võitlesid ta elu eest, aga ei suutnud teda päästa.

Plissetskaja oli abielus helilooja Rodion Štšedriniga, kes naise surmast teatas. Viimasel ajal elas Plissetskaja peamiselt Münchenis ning vahel ka abikaasa kodumaal Leedus.

Sageli kaasaja suurimaks baleriiniks nimetatud Plissetskaja surma tõttu avaldas lähedastele kaastunnet Kremli pressiteenistuse kaudu ka president Putin isiklikult.

Endine Venemaa kultuuriminister Mihhail Švõdkoi nimetas baleriini surma suureks tragöödiaks.

Maia Plissetskaja sündis 20. novembril 1925 Moskvas ja ta oli juudi päritoluga Vene balletitantsija.

Aastal 1943 lõpetas ta Moskva koreograafiakooli.

Kohe pärast kooli lõpetamist sai temast priimabaleriin Moskva Suures Teatris, mis on ühele baleriinilõpetajale haruldane. Tema punased juuksed ja silmatorkav välimus tegid temast glamuurse kuju. Tema pikad ja nõtked käed olid tollal ainulaadsed, samuti oli ta tuntud oma hea hüppevõime, ekstreemselt painduva kaela, tehniliselt tugeva tantsu ja karisma poolest.

Maia üheks kuulsaimaks rolliks oli Camille Saint-Saënsi tsüklist "Loomade karneval" pärineva sureva luige imitatsioon.

1964. aastal anti Plissetskajale ka riikliku autasuna Lenini preemia.