Saagim keeldus roosadest aluspükstest
Saagim: “Palun pane ise need trussikud jalga, võta pits kätte ja näita mulle ette see poos!”
Tinn: “Aga kes millega raha teenib? Kes p…e näitamisega raha teenib?”
Saagim: “Kas mina teenin p…e näitamisega?!”
Tinn: “Aga millega sa teenid siis raha?”
Saagim: “Vot see on mulle üllatus! Sina oled stilist ja kui sa tõmbad inimestele riideid selga, siis sa pead natukene mõtlema ka, mida sa teed!”
Tinn: “Kui sa tunned, et sa ei ole enam nii heas vormis, raisk, siis mine ja lase ennast üle opereerida!”
Saagim: “Kas sa tahad öelda, et ma seitsmekümnenda eluaastani pean käima, kintsud ja tagumik paljad? Sina võiksid ka olla kena inimene ja mõelda, et Anu ei ole enam nii fresh…”
Tinn: “Kuule, selle lolli mölaga mine…”
Saagim: “Mis sa tahad öelda, et ma ei kõlba enam kellelegi peale seda või kui mul on pikad püksid ja korralik pintsak? Et siis on läbi kogu mu karjäär või?”
Tinn: “Kuule, kallis inimene, vaimse intelligentsiga sind ei ole jah… On sul mingi ülikoolikraad ette näidata või?”
Saagim: “Kurat, nüüd on kõik! Miks Vilja Savisaar või mingi Kadi Toom on minust parem?”
Tinn: “Vilja Savisaarel on minu teada kõrgharidus!”
Sõnavahetuse finaalis kipub pisikese Tinni sõna tema kohal kõrguva Saagimi omast kangem olema, sest viimane tuhiseb ruumist välja nagu püssikuul: “Lindistage ise oma kuradi asja!”
Saagim (hoovil autosse istudes): “Ma ei ole mingi odav lits, nagu ta ütles mu kohta. Halloo! Ma esinen muusikalis, ma olen teatris, ma olen televisioonis! Ma ei ole ju lihtsalt mingi C-kategooria mollusk kuskilt tänavalt!”
Gerly Tinnile pole vahejuhtumi meenutamine põrmugi meeltmööda. “Noh, see Anu ju ongi selline. Kui Anu tuleb, siis peab olema sõu, ja ainus, kes oli temaga võimeline sõutama, olin paraku mina. Milleks teha sellest numbrit? Pärast tuli välja ka, et meil toimus leppimine.”
Anu Saagim kinnitab, et Tinnile on juba andeks antud ja tänaval vastakuti sattudes ta jonnakale stilistile oma Vuittoni kotiga pähe vist ei virutakski. “Me mingil hetkel jõudsime kompromissile.”
Kompromiss seisnes selles, et pirtsutavale diivale joonistati vuntsid, tiriti selga tanktopp ja ratsapüksid — mees mis mees! Sellega jäi Saagim rahule.
Ta möönab, et nii tema kui ka Tinn on kõvad pähklid. “Oleme alati hästi läbi saanud ja saame ka täna, aga kui midagi läheb viltu, siis läheme karvupidi kokku küll.” Ei, kinnitab Saagim, “Hommikukohviku” intsident polnud esimene kord. “Ütleme nii, et me oleme väga krõbedalt teineteisele öelnud.”
Vahejuhtum andis Saagimile mõtteainet: “Ma ei saa aru, kas ma siis ei müü muud moodi kui paljalt või?”
Saagim ütleb, et on pidevast tagumiku ja tisside välgutamisest väsinud. “Jah, ma arvan, et aitab küll. Seda on nii palju eksponeeritud, et kõigil on selge, millise kuju, millise suurusega ja kui heas vormis see on. Ja ma arvan, et olen tasapisi liikumas sellise ea poole, et oleks aeg end stiilsemalt ja väärikamalt näidata.”
Aga lubadust, et rohkem ta avalikult riideid ült ei kisu, ei õnnestu Saagimilt sedakorda välja pressida — skandaalne daam mäletab, et on seda kord varem lubanud, aga hiljem sõnu sööma pidanud. “Ehh, ma ei tea ju, mis juhtub!”
Saagim arutleb, et kui ta veel kunagi tissi näitama peaks, siis olgu sel õigustus. “Ütleme, kui mul palutakse esineda mingis teatritükis või lavastuses ja see haakub selle teemaga, siis palun väga, jah! Rinnad hüppasid mul välja seal “Sigade revolutsioonis” ka, aga see oli väga õigustatud situatsioon!”
