Alustuseks mängis Reikop Kallasele maha tema kunagise uudistele antud intervjuu, milles poliitik põhjendas, miks ta peaministriks kandideerimisest loobus. Kallase põhjendus oli toona, et talle peetav klaperjaht segaks pühendumist tööle ja oleks koormaks nii valitsusele kui koalitsioonipartnereile. Tuues teema aktuaalsuse edukalt olevikku, uuriski Reikop, mis siis Kallase arvates vahepeal muutunud on. “Kas te arvate, et nüüd ei tule klaperjahti?” uuris ta. “Inimesed on ikka veel vihased selle peale, et te ütlesite, et hakkate peaministriks ja siis ikkagi ei tahtnud. Mina küll oleks vihane. Needsamad inimesed hakkavad nüüd teie vastu hääletama, kuidas te neile ütlete, et olete parem mees?“

Alguses rahulikult, pärast üha ärritunumalt korrutas Kallas, et tal pole midagi varjata ja millegi pärast muretseda. “Kõik seletused on antud ja ajad on muutunud. On inimesi, kes suhtuvad minusse hästi, aga ka neid, kes suhtuvad halvasti. Ka Toompeal…,” rääkis ta. Reikop ei andnud aga hetkekski alla ja segas järjekindlalt vahele: “Mina isegi ei hakka teilt küsima VEB fondi ja 10 miljoni kohta, sest seda hakkavad tegema teised. Kas olete jälle nõus vastama ja seletama?” raius ta. “Kuulge, mida te mult küsite? Milles te mind süüdistate?” ärritus Kallas. “Kas ta usute kohtusse? Üle seletada kohtuotsust pole võimalik. VEB fondi jaoks tehti tohutu komisjon. Kui teile ei meeldi need seletused, kas teeme uue komisjoni? Mida ma peaks tegema?” tulistas ta viimases hädas.

Vastuseks pakkus Reikop Kallasele huvitavat lahendust: “Teeme diili. Veame kihla, et teilt küsitakse kampaania käigus neid küsimusi. Olete valmis üle seletama?” torkis ta edasi ja näitas soola haavadele raputamiseks Kallasele värskelt valminud tänavaküsitlusest, kus paljude kodanike huulil olid justnimelt needsamad teemad — “luukered kapis”, VEB fond ja 10 miljonit dollarit.