Muuhulgas avas Jaan Tätte ka rändurielu pahupoolt ja pahelisemaid külgi, rääkides ahvatlustest, hirmudest ja kahtlustest, mida ta reisil olles koges. Üle 25 aasta ustavalt abielus olnud Tätte naasis koju teadmisega, et teda oodatakse ning lubas nii pikaks ajaks enam mitte kunagi ära minna.

Vallalise mehena oleks ümbermaailmareis kindlasti pakkunud ka põnevaid armurõõme - kuidas aga elab perest eraldatuse üle üks abielumees, millest puudust tunneb? On ju jutud meremeeste üleaisalöömisest lausa rahvusfolkloori osa, nagu ütleb ka pikantseid detaile pinniv Mõttus-Leppik.

"Laevaelu on väga isane elu, kus isased püüavad olla veel isasemad kui nad on. Hoolitsust, hellust ja tähelepanu laevas ei ole ning keegi ei tule kätt õlale panema," sõnab Tätte. "Mina vajan hellust rohkem kui mõni, mul oli sellest korralikult puudus," vastab ta ausalt.

Kuigi hellusest jäi reisil vajaka, ei käinud laulja seda siiski eksootiliste naiste seast otsimas. "Nipernaadi mulle väga meeldib, aga ise ma nii julge mees ei ole," naljatab ta. "Minu jaoks on tabu igasugune litsimajade värk ja hooramine. Sellisesse maailma ei suudaks ma iial sisse elada või mõnda sellist asutust külastada," kinnitab laulik.

"Olen imetlenud olukordi, mis võiks tekkida, aga millel ma ei ole lasknud tekkida," annab Tätte siiski märku, et elekter oli reisi peal kohati ikkagi õhus. "Aga see on teinud mind rikkamaks. Kui oleksin ahvatlusele järele andnud, siis vaesemaks," on ta veendunud.