„Kui sa tuuritad ikka tippartistidega koos, pole sul elu üle õigust viriseda – neil ja meil kõigil ansamblis oli väga hea elu. Iseasi muidugi, kui poistele ei meeldinud see muusika, mida nad mängima pidid. Aga repertuaar tagas ju publiku,” tunnistab Sersant ja räägib rahast: „Sissetulekud olid ikka tõsised: esinejaid tasustati punktisüsteemi alusel, üks punkt oli kümme rubla, kontserdi eest saadi kaks punkti ehk 20 rubla.”

„Jaagu lahkumise tõttu on näidatud ammuseid saateid ja kuna täna näeb-kuuleb neid materjale väga palju inimesi, siis tuleb mul rääkida. Arhiivikaadrid ei näita paraku päris seda olukorda, mis tegelikult valitses ENSV kultuuriministeeriumi, riikliku filharmoonia ja Jaak Joala suhetes," räägib ta.