Kahe väikese tütre isa Rene hommikud algavad tavaliselt kella seitsme ajal võimlemisega. Kui ilm vähegi kannatab, teeb ta seda õues ja nii kohtumegi temaga varahommikul mere ääres Rocca al Mares, et saada aimu, mis on Qi gongi ehk “Kuldse kella harjutused”. Need 12 harjutust on mõeldud siseorganite ja energiameridiaanide tugevdamiseks ja qi ehk eluenergia liikuma panemiseks. Neid harjutusi saab kasutada nii ägedate kui krooniliste haiguste korral ning võib kasutada nii ravi kui profülaktikana.

Nii nagu erinevatel üritustel püüavad inimesed Bürklandiga rääkida, soovivad nad ka Hiina meditsiini keskusesse vastuvõtule tulles just tema juurde aega saada. Lihtne see enam aga ei ole, kuna tema juurde järjekorda hetkel enam inimesi juurde ei panda.

“See ei ole normaalne, kui inimene peab kaks aastat ootama, seetõttu praegult on jah see seis, kus me järjekorda ei pane inimesi,” teatab Bürkland ning ei oska midagi soovitada neile, kes tahaks tema juurde aega saada. Selle asemel soovitab ta oma kaastöötajaid, kelle juurde järjekorrad on lühemad.

“Tegelikult, ma ütlen ausalt, need arstid, kes meil siin kõik on, nad on väga hea tasemega ja oskavad väga hästi hiina meditsiini diagnostikat teha, ravi teha. Võib olla ühel hetkel, kui on rohkem arste juba tööl ja mul on see õpetamise koormus väiksem, eks ma siis võtan patsientidega tööd juurde,” räägib Bürkland.

Patsiente on palju, kõik tulevad erinevate muredega, ning ravimeetodina kasutab Bürkland lisaks nõelravile näiteks ka moksa teraapiat ja kuppude panekut. Kui kuulata, mida on öelda Bürklandi vastuvõttudel käivatelt patsientidel, siis ei pane sugugi imestama, et tung just tema juurde suur on. Teiste hulgas jagub Bürklandi suunas kiidusõnu ka kunstnik Peeter Lauritsal, kes enam kui kahe aasta eest põievähki põdedes otsis lisatuge just Hiina meditsiinist.

“Rene soovitas loomulikult kõigepealt oma elustiili muutust,” meenutab Peeter Laurits, kes pidi maha jätmise suitsetamise, tegema kuldse kella harjutusi. Ühtlasi kirjutas Bürkland Lauritsale välja terve nimekirja, milliseid ravimtaimi peab tarbima. “Nii et põhiliselt tema juures olengi taimeraviga ennast järje peale saanud,” kiidab Laurits. “Viimasel kontrollil ei olnud seda kasvajat üldse sootukski,” teatab ta, et ravi on läinud hästi ning abi on olnud nii kirurgilisest sekkumisest kui ka Hiina meditsiinist.

Huvi Hiina meditsiini vastu oli juba lapsepõlves

“Ma selles suhtes olen üsna õnnelik arst, et mu juures käivad inimesed, kes tahavad terveks saada,” ütleb Bürkland, kelle teekond äärmiselt populaarseks Hiina meditsiini arstiks sai tegelikult alguse juba lapsepõlves. Juba lapsena avastas ta endas huvi meditsiini vastu.

“Kui sageli väikestel poistel meeldivad sellised võistluskunstid, siis mulle meeldisid rohkem tervisekunstid. Mind huvitas juba päris väiksest peale, mida traumade korral teha, mida peale panna,” meenutab Bürkland.

Bürkland, kes on olnud nii oktoobrilaps, kui pioneer, käis juba kooliajal esmaabirühmas: “Sain sidumise selgeks ja Višnevski salvi oskasin peale panna,” naerab ta. Seejärel peale keskkooli õppides Pedagoogilises Seminaris, hakkas mees paralleelselt käima Hiina meditsiini kursustel. Hiljem, õppides Tartu Ülikoolis arstiks, taotles ta Hiina riigi stipendiumit, et sinna aastaks õppima minna.

“Ma arstiõpingute vahel olin ühe aasta Hiinas ja pärast kui ma lõpetasin arstiteaduskonna, siis ma läksin uuesti Hiina ja siis ma olin kolm aastat seal veel,” räägib Bürkland. Esimest korda Hiinast tulles hakkas ta õpingute ajal tegema soovijatele Hiina massaaži. Ja siis täheldaski ta, et inimestel on kasvav huvi Hiina meditsiini vastu: “Inimestel on huvi mitte ainult terveks saada, vaid neil on huvi teada saada, mis nende probleemi põhjus on, et läbi selle siis tulevikus mitte sellesse samasse auku astuda,” seletab ta.

Kui Bürkland pärast kolme Hiinas veedetud aastat tagasi Eestisse tuli, tegeles ta patsientidega algselt kolm päeva. Kuna järjekord kasvas, võttis juurde veel ühe päeva. Tema juurde soovivate patsientide hulk aga muudkui kasvas. “Mingil hetkel oligi niimoodi, et ma tegin viis päeva nädalas patsiente, siis olid lisaks kas hommikul või õhtul trennid ja nädalavahetusel koolitused. Ja siis ma tegin eelmisel aastal sellise muutuse oma päeva või nädalaplaanis, et ma vähendasin patsientidega tööd ja rohkem keskendun koolitustele. Ma loodan, et inimesed saavad aru sellest, et see hetkeseis, mis praegu on, on selle nimel, et ühel hetkel oleks Eestis parem seis hiina meditsiini praktiseerijate seisukohast,” räägib Bürkland.

Rene Bürkland keskendub hetkel teiste inimeste koolitamisele, et tulevikus oleks rohkem neid, kes oskaks Hiina meditsiini abil soovijaid ravida. Hiinast naastes ei osanud mees aimatagi, et ühel hetkel võib ta teisi inimesi õpetama hakata. “Olid huvilised, kes tahtsid Hiina massaaži õppida, ma tegin neid kursuseid paar tükki,” meenutab Bürkland ja lisab, et samad inimesed tahtsid süviti hakata õppima ka hiina meditsiini teooriat. “Siis mõtlesin, et okei, ma valmistan ette ühe kursuse, esimene kursus oli 2004 aasta. Ja see viimane kursus, millega me nüüd hakkasime, sellist rahvamassi ei ole ennem olnud. See huvi on päris palju kasvanud,” räägib ta.


Edu kirjanikuna ei osanud Bürkland ette näha

Peale selle, et Rene Bürklandi näol on tegemist Eesti kõige populaarsema Hiina meditsiini arstiga, on ta ka edukas kirjanik. Tema raamatud müüvad nagu soojad saiad. Kuu aega tagasi ilmunud raamat “Tark tee terviseni” on Apollo ja Rahva Raamatu raamatumüügi edetabelites kindlalt esimese koha sisse võtnud. Ka tema mõned aastad tagasi ilmunud esimene raamat jõudis lihtsa vaevaga top 10-sse.

Seda, et tema raamatud nii hästi lugejate poolt vastu võetakse, ei osanud Bürkland ette ennustada. Kirjastajaga otsustati, et esimese raamatu — “Tervise alkeemia” — esialgne tiraaž on 2500 raamatut. Et kui see saaks müüdud, oleks juba väga hästi.

“Reaalsus oli see, et see läks esimese nädalaga. Nüüd selle uue raamatuga seoses hakati seda vana ka jälle rohkem ostma. Nüüd tuli kas seitsmes või kaheksas trükk sellest vanast juba välja. Mul ausalt ei olnud üldse mingit aimugi, et see niimoodi võib minna,” räägib Bürkland, kes esimest raamatut kirjutas muude tegevuste kõrvalt kolmveerand aasta jooksul. Teist raamatut kirjutades oli ta juba targem.

“Ma võtsin kirjutamise puhkuse endale, ma läksin ära Eestist ja siis ma sain hästi aktiivselt kirjutada. Palju mugavam on, kui saad ühele tegevusele keskenduda. Esimene raamat oli ikka sellistele inimestele, kes Hiina meditsiinist huvitusid. See teine raamat on tavainimesele mõeldud, kes oma igapäevast toitumist enda kasuks hakata rohkem kasutama,” räägib Bürkland.

Kui peale esimest raamatut läks mitu kuud, enne kui Rene Bürkland tundis, et võiks uuesti kirjutada, siis praegu on ta selleks valmis kohe. Kirjutamisega ongi tal endale seatud suur eesmärk. Ta tahaks analüüsida eesti ravimtaimi hiina meditsiini seisukohast.

“Ma näen seda, kui süstematiseeritud on hiina ravimtaimeteraapia ja kui me suudaksime selle teadmise järgi hakata kasutama lääne ravimtaimi, siis me saaks seda kasutusvaldkonda tohutult laiendada ühest küljest ja teisest küljest tohutult spetsifitseerida. Et ühe teatud haiguse puhul, mis sobib, mis ei sobi. Et see on üks minu järgmisi unistusi või eesmärke.

Kuid on veel üks asi, mida Rene Bürkland teha soovib — avada Eestis Hiina meditsiini kool, kus inimene lõpetades saab kutsetunnistuse, et ta on Hiina meditsiini terapeut.

Pere toetus on oluline

Vastuvõtud, koolitused, võimlemise juhendamised, avalikud etteasted ja raamatute kirjutamine, uute unistuste täideviimine — kõik saab teoks vaid tänu sellele, et pere toetus on Bürklandil tugev. “Et pere toetab, mida ma teen,” räägib ta.

Toetus ilmneb muuhulgas selleski, et Rene saab peres arutleda ja rääkida Hiina meditsiinist kõikide pereliikmetega. “Kuna Hiina meditsiinis keelediagnostika on hästi tähtis, siis vanem laps, kes on nelja aastane, tema näitab mulle keelt ja küsib, kas ta jäätist tohib süüa või ei tohi. Ja ta oskab ise vaadata peeglist ka, et kui keele peal on valge katt, siis ta jäätist süüa ei tohi,” hakkab Bürkland naerma.

Kuid Bürkland tõdeb, et nüüd, kui raamat ilmus, on ajad kiiremad kui tavaliselt. “Tuleb nii-öelda mingeid ohverdusi teha selle nimel,” sõnab ta, kuid täheldab, et see aeg, mis ta perega koos saab olla, on hindamatu: “Alati võiks rohkem olla aga ma arvan, et me saame suht hästi hakkma,” on mees kindel. “Mu kodu on siin. Minu jaoks on Eesti ainuke koht, kus olla,” teatab ta lõpetuseks.