Lapsepõlvemälestused on Sünnel eredad, tal meenus hoobilt mitu seika nii jõuluvana kui päkapikkudega: "Ühel aastal, kui ma jõuluvana süles istusin ja luuletust lugesin, tuli jõuluvanal habe eest ära ja seal alt paistis hoopis lühike must habe - see tekitas minus veidi kahtlusi. Teine kord tuli jõuluvana kohale hoopis Žiguliga. Siis sain päris jõuluvanalt Lapimaalt kirja, mis oli soome keeles, mistõttu meil läks ikka aega enne, kui leidsime inimese, kes selle ära tõlgiks. Enamasti siiski helistas naabrimehe häälega jõuluvana ja teatas, et jätab koti ukse taha. Iga kord oli tal erinev vabandus, oli ta siis haige või põdrad ei tahtnud lennata."
Päkapikud olid aga eriti hoolikad. "Lumega olid isegi jäljed aknalauale jäänud ja aknatagune luuaga kenasti siledaks pühitud. Siiski ei rääkinud ma kunagi, et päkapikkude saladust tean. Nii huvitav oli ju!" meenutab Sünne
Ka nüüd tekitavad naisele jõulumeeleolu just jõululaulud, lumi, ehitud kuusepuu, piparkoogid, jõulukapsalõhn. Seejuures teeb Sünne viimased kaks ise: "Valmistan jõuludel alati ise süüa. Meie peres on traditsiooniline seapraad kapsaga ja verivorstid."