Üllatuslikult ei pea sõumees Marco Tasane jõule juba ammu: “Ma ei tähista jõule juba vist viimased 15 aastat, mul lihtsalt pole sellist traditsiooni, olen sellest välja kasvanud. Lapsepõlves ma ikka ootasin pühi, sest siis sai uhkeid välismaa asju, alati oli ka kuusk. Eredaim elamus oli vast aastal 1978, olin siis kolmene. Tollal käis ju veel näärivana, kelles paraku tundsin susside järgi ära oma vanaisa.”


Marcol päkapikud ei käi, see-eest käib ta aga ise jõuluvanaks: “Olen sel aastal paaris kohas tööl ja teen isegi jõuluvana! Olen selline rangem vana, et paki lunastamiseks peab midagi tegema – enamasti nõuan sportlikke harjutusi. Pärast viskan maski ja kostüümi ära ning teen striptiisi.”


Kuna mees jõuludest ei pea, ei tee ta ka sel puhul ka ülemäära palju kinke. “Emaga kohtusin detsembri alguses ja tegin restoranis uhked toidud välja, vanaema on 89-aastane täiskasvanud ja elu näinud inimene, ta tahab iga aasta lihtsalt uut kalendrit.” Austajad, kes Marcole midagi kinkida tahavad peaksid vaatama kõlblik kuni tähtpäeva. “Ma vihkan, kui mulle kingitakse aegunud kommikarpe – mina alati jälgin kuupäevi – olgu see vanaks läinud kink siis üldse olemata,” mõtiskleb mees kingituste üle.


“Üldiselt mu sõbrad teavad, et ma suisa ootan pühade möödumist. Jõulureedel ja -laupäeval teen tööd, aga esimesel ja teisel jõulupühal polegi midagi plaanis. Ilmselt lähen trenni ennast liigutama, kuna liikumine on hea tuju alus ning soovitan seda kõigile! Võin lausa öelda, et 25. ja 26. detsember on minu jaoks juba aastaid väljasurnud päevad,” arutles Eesti tuntuim strippar.


Lõpetuseks tahtis Marco lugejate südametele panna hukatusliku internetiajastu: “Tänapäeva inimeste kutsed tulevad pahatihti samal päeval – netimaailm on vanad traditsioonid ära rikkunud – äkki tuleb Facebooki kiri, et mis ma teen ja võiks kohvikusse minna. Mulle see asi ei istu, ent pean nende trendidega kahjuks kaasas käima. Kunagi, kui kasutati lauatelefone, helistasin juba esmaspäeval sõpradele, et teeme peo, ning asi toimiski. Tänapäeval helistatakse ja meilitakse 10 korda ja lõpuks vajub asi ikka ära. Samas küllap selle viimase tera kombe tõttu kutsutakse mind ilmselt ka jõulupühade aegu kusagile, seega tegevusetult istuma ma ei jää!”