Sinivereline pihtis Daily Telegraphile antud intervjuus, et ei suutnud kaotuse ja ema surmale järgnenud täieliku kaosega kuni oma 20ndate lõpuni silmitsi seista.

"Ema kaotamine 12-aastaselt ja pärast seda kõigi oma tunnete peitmine 20 aastat on tõsiselt mõjutanud mitte ainuüksi mu eraelu, aga ka tööd," tunnistas prints. "Olen korduvalt olnud täieliku murdumise äärel, kui mind on korduvalt rünnanud mitte vaid lein, aga ka kõiksugu valed, mida minu suunas on levitatud."

"Minu viis leinaga tegelemiseks oli n-ö pea liiva alla peitmine. Keeldusin emast mõtlemast, sest mis see aidanud oleks?" 32-aastane prints, kes hiljuti oma ellu uue armastuse leidnud, tunnistas, et hullemast aitas teda nooruses õnneks üle poksimine, mis oli hea viis, kuidas oma viha ja leina välja elada.

Alles hiljuti sai ta aru, kui palju töötlemata tundeid ta hinge on kogunenud ning mees on viimase kahe ja poole aasta jooksul nõustaja juures käinud ja oma elu korda saanud. "Ühed kõige paremad inimesed, kellega rääkida, on nõustajad, sest sa ei tunne neid. Istud diivanile ja valad kõik välja."

Prints otsustas oma leinast rääkida, et aidata ka teisi inimesi, kes kardavad tunnistada vaimseid hädasid ning vaikides kannatavad. Printsess Diana surmast autoõnnetuses saab augustikuus 20 aastat.