"Ma olin nõus nendega ainult sügiseses pargis jalutama! Kuna Jaak lahkus sügisel..." põhjendab Doris Publikuga vestledes, miks ta pika veenmise peale otsustas lõpuks saate tegijatega kohtuda. Kogu filmimine toimus tema jaoks salaja. "Ma ütlesin kohe alguses ära, et ma ei taha mingit raha, kuigi summad olid nii suured. 2000 eurot pakuti ja Moskvasse sõitu," avaldab ta. "Mul oli nendega suhtlemise jaoks muide olemas ka inimene, kes valdab hästi vene keelt ja lasin hoopis temal nendega suhelda," lisab ta juurde.

Doris rõhutab, et põhjuseid intervjuu andmisest keeldumiseks oli mitmeid: "Ma ei tahtnud kellegi kohta midagi halba öelda, lisaks polnud Jaagu lahkumisest veel 40 päevagi möödas. Meie teadvusesse polnud veel jõudnud lõplikult, et inimene on surnud. Aga nad helistasid mulle nii enne ja ka pärast siin käimist lõpmata arv kordi. Ma küsisin neilt lõpuks ainult vastu, et kas tõesti see ei sobi, et Jaagu laulud räägivad tema enda eest? Miks meie peame seda tegema?"

Doris kirjeldab ühtlasi ka, kuidas toimetajate intensiivne survestamine üksnes süvendas ta veendumust, et selle väljaandega pole mõistlik suhelda. Kurioosse faktina toob ta koguni näite, kuidas saatemeeskond hommikul ta maja ette saabus ja enne ei lahkunud, kui ta nendega kaasa tulema nõustus. Võttemeeskond sõidutaski ta parki ja pärast tagasi ning ebameeldiv tõde salaja filmitud kaadritest sai naisele selgeks alles eile.

"Ma mõistan nüüd Jaaku, miks ta ajakirjandusest eemale hoidis. Et kui sul võetakse intervjuu ja siis sõnad hoopis teistpidi pööratakse, jupid välja kistakse ja mõned asjad muutuvad arusaadavaks vaid asjaosalistele... Janar (Jaak Joala poeg toim.) ka ei tahtnud üldse rääkida," kinnitab Doris. "Ei oleks osanud arvata, et seda nii kurjasti ära kasutatakse," nendib ta pettunult.