Eelpool mainitud elutõe omandas ta koos sõbra ja kolleegi Aleksander Eelmaaga nooruspõlves remonti tehes, mis möödus toona otseloomulikult kange jõhvikaveini seltsis. Kui esimesed paanid olid täitsa "nitševoo", siis mida aeg edasi, seda viltusemaks asi kiskus.

"Kui ma juhtisin tähelepanu, et kuidagi kortsu jääb, ütles Sass, et nii peabki, siis ei kuiva lõhki, tõmbab ise sirgeks. Hommikul oli Sass kuhugi kadunud, millal ta koju läks, ei mäleta. Tuba oli ühe ööga viiskümmend aastat vanemaks jäänud ja ei tõmmanud sirgeks ka kolmanda päeva hommikuks," muigab ta ning lisab et tegi kogu töö uuesti, ilma abilise ja "abivahenditeta".