"Mul oli jaanuari lõpus, kui tegime „Finaali” proove, üks fantastiline kukkumine. Tulin, selg ees, püstiasendis Draamateatri lavalt alla, kukkusin otse esimese rea ja lava vahele. See on ime, et elus olen. Hakkasin laval vaatama kellegi parukat, kuidas ta eemalt paistab, astusin paar sammu tagasi ja otse lavalt alla," meenutas Ita.

"Verd tuli ja traumapunktis õmmeldi auku peas. Vererõhk oli mul siis 230 ja 130. Mul on parem puus vahetatud, aga kui kukun, siis alati selle puusa peale," naeris ta muhedalt. "Ei ole olnud sündmust, mis poleks mu elu puudutanud, ainult vangis pole ma veel istunud!"