"Ma ei häbene, et olen gei. Olen liiga vana, et seda varjata," ütleb laulja ja lauluõpetaja Bert Pringi, kelle elus on muusika kõrval tähtis koht kolmeaastasel pojal.

"Seda ei ole vaja varjata. Ja eks see ole mulle ka otsaette kirjutatud,” ütleb Bert, meenutades, et 1990. aastatel, oma muusikalilauljakarjääri algusaegadel, ei soovinud ta seda teemat oma kitsast ringist väljaspool arutada. "Kui pidime hakkama meediaga suhtlema, mida koolis ju ei õpetata, ja muusikale promoma, oli parem seda varjata. Levinud oli nõukogude taak, et sa ei ole normaalne ja vajad ravi. Sellega kaasnes hirm, et äkki sa ei saa enam tööd. Seepärast inimesed pigem varjasid, see oli tolle aja mentaliteet."

Talle arusaamatuks kurjus, millega suur osa inimesi kooseluseadust kostitab: "Inimesed ei anna endale aru, et see ei muuda kuidagi nende elu ega suhteid oma abielus või koosluses. See ei muuda nende seksuaalsust või orientatsiooni, sest see ei ole muudetav."

Jaga
Kommentaarid