Augusti lõpus ja septembris monoetendusega „Kodumaa karjed” 12 Eesti linnas tuuritav Prints käib paar korda kuus ka Hamburgi Thalia teatris lavastust „See tund, mil me teineteisest midagi ei teadnud” mängimas, ent rohkem tükke tal polegi.

"Trupp, kelle seas ma teatrit teha tahtsin ja oskasin, lagunes. Kuskil üksnes raha teenimise eesmärgil ja enesele muid põhjendusi õigustuseks tuues ma teatrit teha vist ei suudaks," rääkis ta näitlejatöö mahapanekust.

"Aga „Kodumaa karjete” tuuri ajend polnud soov sulli ja feimi koguda. Seda saab muidugi ka, aga võtsime teadliku eesmärgi jõuda kohtadesse, kus teater käib harva. Mulle tundub, et Eestis on üha rohkem hääletuid kohti ja inimesi – kohti, kust elu tasapisi välja voolab, ja inimesi, kelle hääl üleüldisest müranivoost kostmata jääb. Ka „Kodumaa karjetes”, mis põhineb avalikus ruumis kõlanud tekstidel, kasutame pidulike kõnede ja muu säärase kraami kõrval ka nõndanimetatud marginaalseid tekste: lugejakirju, kuulutusi, kommentaare ja muid hüüatusi," rääkis ta.

Põhitööna juhib Prints FC Flora jalgpalliklubi. "Aga nagu teatri puhul, hoian töö ja selle eest saadava tasu lahus. Teen tööd sellepärast, et see meeldib mulle, pakub mulle midagi. Ma ei oska näha rahas põhjust töö tegemiseks ega oska oma tööd rahasse ümber arvutada," põhjendas ta.

Ajakirjaniku küsimusele, mis ühendab endise näitleja jaoks jalgpalli ja teatrit ehk ühiskonnas skaala kõige kaugemates punktides asuvat asja, vastas Prints: "Vabandust, aga pean teie küsimust solvavaks. Mõni hetk tagasi mõistsite oma küsimuses hukka pagulaste vastased meeleolud, nüüd aga nimetate sportlasi lollideks. Stampmõtlemine võimaldaks sportlasele justkui vähem mõistust, sest ta peaks ju olema pühendunud ennekõike oma kehaga tegelemisele. Ja vastupidi: kui kergesti ehitakse imetluserüüga, kangaks tarkus ja ilu, inimene, kelle ainus pingutus on kusagil kellegi ees üles astumine. Füüsilist trenni tegime NO99 proovide käigus tihti. Selle kulul püüti teistes teatrites naljagi teha."

Aivar Pohlakut peab ta aga peale oma ema Anu Lambi üheks suurema lugemusega inimeseks. "Praegugi loen tema soovitatud raamatut. Sellist skaalat ei ole. Nii nagu rumalust võib kohata kõikjal, tuntakse kõikjal targa inimese üle rõõmu," märgib ta.