Et talve tulekut on kombeks tähistada erinevate sportlike ürituste, mängude ja talvelõbudega, õmmeldi näärivanale sportlik kostüüm, kuna traditsioonilises pikas kasukas ei jõuaks taat oma külalistega sammu pidada.

Ded Morozi sportlik rõivastus koosneb poolkasukast ja laiadest pükstest, tavalised hõbedaga tikitud ja ülespoole vaatavate ninadega saapad vahetab ta valgete viltide vastu.

Projekti üks juhte Galina Kopossova selgitas, et näärivana imago kujundamisel on eksperdid tihti hädas, ega suuda otsustada, kas lähtuda ajaloolistest joonistustest, eepose kirjeldustest või kaasaegsete kunstnike ja filmitegijate kujundatud välimusest.

Näiteks kuuluvad kunstiteadlase ja etnoloogi Svetlana Žarnikova arvates näärivana traditsioonilise välimuse juurde tihe hõbedane habe, valgest linasest särk ja püsid, punane hõbedaga tikitud kasukas, sama värvi müts, valged labakud (sümboliseerib kõige puhtust ja pühadust, mida taat oma käest annab), valged saapad või vildid ning kristallist sau.

Ded Morozi kodupaiga projekt sai alguse 1999. aastal Moskva linnavalitsuse ja Vologda oblasti administratsiooni eestvedamisel.

Näärivana kodu asub 11 kilomeetri kaugusel Veliki Ustjugi linnast, metsas. Ded Morozi kontoris asuvad troonisaal, muuseum, töökojad, postkontor ja suveniiripood.

2001. aastal külastas nääritaadi kodu 50 000 turisti ning 57 000 kohalikku. 2002. aasta 1. jaanuari seisuga on Ded Morozile saadetud 495 000 kirja.