"Minu elus oli kõik tore: mul oli tüdruk, töö, hobid, sõbrad, aga kõik selle rikkus minu süvenev pornograafiasõltuvus, mis pani kõik selle, mis mul oli, löögi alla," kirjeldas Hendrik, keda ei rahuldanud enda sõnul enam ükski perverssus.

Alguses võttis see kuni poolteist tundi päevas, kuid hiljem, kui ta juba tööl käis, võis Hendrik sellele pühendada terve oma vaba päeva. Siis leidis noormees aga religiooni: "Sain tänu sellele tõesti oma sõltuvusest lahti – ühel hetkel pärast palvetamist tundsin, et olen kaotanud pornograafia vastu huvi ja koos usuga jumalasse muutusid ühtlasi minu mälestused: ma ei mäleta enam ühtegi detaili, mis oli seotud seksiga."

Refereeritud Õhtulehest