Mihkel Raud: minust ei saa kunagi tipp-poliitikut, kuna ma pole piisavalt mölakas
Vahur Kersna viis saates “Tuled akendes 2015” läbi aastalõpuintervjuud Eesti tarkade, heade, tublide ja ilusatega, kelle hulka kuulus ka ńii muusiku kui ka poliitiku elu nautinud Mihkel Raud.
Raud, kes on oma blogis loetlenud mitmeid põhjuseid, miks just Eestis kõige parem elada on, tunnistas Kersnale antud intervjuus, et on korduvalt mõelnud võtta kaasa oma pere ja proovida mõnes teises riigis elu otsast peale alustada. Viimati oli tal selline mõte sel suvel, kuid idee siiski teostuseni ei jõudnud. “Ükskõik kui keeruline või rusuv või problemaatiline või teinekord raskesti arusaadav see elu meile ka ei tundu, on ta ikkagi tuhat korda arusaadavam, kergem ja õnnelikum kui ükskõik kus mujal.”
Professionaalses mõttes on lõppev aasta olnud Raua jaoks lausa pöördeline, isiklikus elus aga väga õnnelik, rõõmus ja kuidagi turvaline. Kuigi mees on kogu elu olnud poliitikahuviline, siis tunnistas ta, et ei teadnud siiski enne riigikokku jõudmist kuigi hästi, kuidas poliitika selle pinnavirvenduse all toimib. “See on olnud ühest küljest õudselt silmi avav, mõnest küljest võib-olla ka natukene ehmatav, aga praegu ma julgen küll väita, et ta on kümme korda põnevam ja ligitõmbavam kui ma alguses arvasin, et see saab olema,” rääkis ta. “Võib-olla paistab “Aktuaalset kaamerat” vaadates, et igavad hallid mehed istuvad ja ajavad igavat ja ümmargust hallide ülikondadega meeste juttu, aga tegelikult on see asi palju huvitavam.”
Riigikogus on ta saanud teada palju nii enda, teiste kui inimloomuse kohta üldiselt ja intriigidest tegelikult puudust ei ole. “Ma olen väga lähedalt näinud väga usukumatuid asju — reetmisi ja houseofcardsilikku draamat. See ei ole liialdus, see ei ole välja mõeldud asi, see ongi nii,” ütles Raud.
Hoolimata oma avalikkuse jaoks tekkinud kuvandist, ei saa Raud kunagi tipp-poliitikuks, sest ta pole enda arust piisavalt mölakas. “Tõelise võimeka, tugeva, resultatiivse tipp-poliitiku üks fundamentaalne tunnus on see, et ta peab olema kas absoluutne mölakas või temas peab vähemalt olema seda mölaklikkust. Tõelisel mölakal peab olema võime väga halvasti öelda, rusikaga lauale virutada ja minna inimestega väga jõhkrasse laupkokkupõrkesse ning inimesi vajadusel solvata ja kuu peale saata.”
Raud on seda ka enda sõnul üritanud, kuid hoolimata tema üldisest mölakakuvandist ei ole see päriselt õnnestunud. “Ma olen üritanud, hambad ristis, higimullid otsa ees, leida üles endas see koht, kus ma ütlen mõnele naispoliitikule “jää vait, ära aja mulle iba, see, mida sa mulle räägid, on rumalus,” aga ma ei ole seda endas veel leidnud ja ma pole päris 100% kindel, kas ma tahan seda leida” tunnistas ta.
