Merlyn Uusküla pahandab politseiga: ma olen tõesti šokeeritud praegusest intsidendist
Lauljatar on nüüd hämmingus ega mõista, kuidas politsei temaga nii käituda võis. “Vabandasin olukorra eest ja ütlesin, et tunnistan rikkumist ja soovin saada suulist hoiatust. Seepeale kosteti, et see on väärteo menetlus ja tuleb rahatrahv. Ja kuulake nüüd — 200 EUR selle eest, et tagaistmel on korraks turvavöö lahti?” kirjutas ta on Facebooki lehel.
"Nad ei selgitanud mitte midagi," kirjeldab Merlyn Publikule antud intervjuus tekkinud olukorda. "Ja kui ma neile ütlesin, et võin heal juhul maksta paarkümmend eurot, mitte rohkem, öeldi vastu, et nii väikest trahvi nad teha ei saa, et tuleb kindlasti maksta vähemalt pool maksimaalsest trahvust. Ja et kui ma palju seletan, siis tuleb maksimumtrahv ära. Siis ma ütlesingi, et ma pole nõus kohapeal trahviga, mida küsitakse. Isegi kui oleks lõpuks jäetud trahviks 100 eurot, oleks see ikkagi haige summa!"
“Kas meie riigi keskmine palk on 5000 eurot, et teha sellises summas trahve soovitakse sellelaadse rikkumise eest? Ahhetasin ja ütlesin, et tõesti ma hetkel ei mõista, kui mul pole ühtegi kehtivat rikkumist, veel vähem trahvi turvavöö eest. Siis käratati, et siis oleks üldse summa 400 eurot, kui oleks korduvrikkumine. Ma olen tõesti šokeeritud praegusest intsidendist, kuna see on haiglane raharöövimine, mis ei ole absoluutselt kooskõlas Eesti keskmise palgaga,” kurjustab ta.
Merlyn ei nõustnud protokolliga ning peab nüüd kuu aja pärast sellele Rahumäe tänavale järele minema, mis ajab teda veelgi enam närvi. “Kas Eesti ei ole suutnud politseisüsteemis saada e-riigiks, et nende eesmärk on inimesi jooksutada, sealjuures ei võeta arvesse olukorra juhtumit, vaid täidetakse tuimalt riigikassat küsides kosmilisi summasid väikse rikkumise eest?” küsib ta.
Lisaks nendib Merlyn oma postitused ka seda, et sõidukiirus oli väga väike, ligikaugu 20-30 km/h, mistõttu on tema meelest tegemist ääretult ebapädeva olukorraga, mille puhul normaalne politsei laseks inimesel pärast hoiatust edasi minna ja rahulikult vöö kinni panna. “Poliitikud võiksid antud teema võtta päevakorda, kuna sellise röövimine politsei poolt on ebanormaalne. Mõnel inimesel on selline summa pool tema kuupalgast. Kas ta peab siis SMS-laenu võtma, et enda väikese rikkumise eest vastutada?”
"Seda, mis politseiautos täpselt toimus, ei ole võimalik praegu kommenteerida," sõnab Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Elari Kasemets Publiku pöördumise peale. "Tõenäoliselt oli tegemist üksteisest mööda rääkimisega, kui politseinik selgitas maksimaalset võimalikku trahvi sellise rikkumise eest. Kindel on aga see, et maksimaalne karistus ei ähvardanud Merlynit täna hommikul patrullautos istudes," kinnitab Kasemets.
Ta lisab, et seaduses on sätestatud maksimaalsed trahvimäärad erinevate väärtegude eest ning reeglina, kui isikul puuduvad varasemad rikkumised, maksimaalset karistust ei määrata. "Üldmenetluses otsustab trahvisumma menetleja, kõiki asjaolusid hinnates. Turvavarustuse kasutamata jätmise eest on sõidukijuhile esmakordsel rikkumisel võimalik määrata rahatrahv kuni 50 trahviühikut ja korduvrikkumise korral kuni 100 trahviühikut. Rahaliselt tähendab see rahatrahvi vastavalt kuni 200 või kuni 400 eurot. Reisijale turvavööta sõitmise eest määratav trahvisumma võib olla korduvrikkumise korral kuni 120 eurot," selgitab ta.
"Turvavarustuse kasutamine on oluline ning selle kasutamise kontrollimine on üks politsei prioriteetidest. Kui politsei näeb, et turvavarustust ei kasutata, siis selle teo eest ka karistatakse. On oluline aru saada, et politsei ei tee trahve riigikassasse tulu teenimiseks. Trahvi eesmärk on eelkõige mõjutada inimesi oma käitumist muutma ning õigesti käituma. Ja töötab see ainult siis, kui inimesed oma käitumise tagajärgesid ka reaalselt tajuvad," manitseb Kasemets.
