„Näitasime nõukogude noorsugu halvas valguses,“ möönab Merca rõõmsalt. „Turistidele, keda Tallinnas ju ikka käis, ei sobinud meiesuguseid näidata.“ Seepärast üritas miilits punkarite elu võimalikult kibedaks teha. „Kui nädalas vähemalt korra menti ei viidud, siis oleks nagu miskit puudu olnud,“ tunnistab ta.

„Iga kord, kui menti sattusin, naeratasin neile nagu kõige kallimatele sugulastele," jätkab ta.