“Ma teadsin Joalat sellest hetkest peale, kui ta telemajja tuli. Hiljem tutvusime pisut lähemalt, kui ta jäi selles mõttes alati samaks, et erakordselt endassetõmbunud inimesena ei öelnud ta palju ja otsesemate küsimuste peale ainult naeratas. Intervjuusaadet tegema asudes leppisime kokku rea positiivseid ja eripalgelisi intervjuusid, mille ülesanne oli rääkida justkui Jaagu eest tema lugu,” meenutab ta.

“Stuudiosalvestusena planeeritud saate üks osa sai seepärast tehtud ka Jaagu tollases kodus Asula tn 4. Meie rääkisime ta nõusse, ent ühel tingimusel — kui me ei lähe teravaks. Sest oma hinges lootis ta ju ikka veel paremaid tingimusi. See oli ka põhjus, miks Jaak meid kaameraga korterisse lubas. Tema alumine naaber, kelle toas need raudtalad Jaaku pähe kukkumast hoidsid, oli keegi vene rahvusest asjapulk. Kuid me ei tahtnud saadet negatiivsemaks keerata, seepärast jäi ka filharmoonia direktor Oleg Sapožnin saatesse kutsumata. Nüüd järele mõeldes oli see mu tegemata töö. Oleg aga ei olnud kindlasti halb juht, vastupidi, ta tahtis head ja tegi ka. Ning vähemalt ühe auto ostuloa sai Joala kindlasti tänu Olegile,” kirjeldab Talvik.